Otse põhisisu juurde

Kuule, ära ole nagu ema!


Ühel pühapäeval asus Sohni taaskord Soome poole. Muide mul ei lähe eales meelest üks kommentaar, mis jäeti meie Instagrammi, kus ma just olid halisenud, et vihkame kõiki pühapäevi, sest Sohni peab tööle tagasi minema. Lihtsalt originaalne kommentaar, mis tuletas mulle meelde vana head kooli aega, oli järgmine:

Ma vihkan pühapäevi niisama ka, noh selle järgneb ju esmaspäev

Tol korral olin paar nädalat ise Sohni asjad voodi peale valmis pannud, sest ta tegi kuni viimase minutini remonti. Just sellel pühapäeval otsustas Sohni ise oma asjad kokku otsida ja kotti pista. See ülesanne ei olnud kergete killast, sest elasime toona jätkuvalt veel kastides. Meil oli puhaste riiete kastid, kus paiknesid igapäevaselt kasutuses olevad riided. Pusad, kampsuni ja mitte nii väga lemmikud riideesemed asusid kohvris. Sokid olid kastis, kuid eraldi valgetes kilekottides-minu sokid, Sohni sokid ning kaaslaseta sokid. Hunnik pesu oli veel pesurestil ootamas oma järjekordset reisi KASTIDESSE.

Enne Sohni ära minekut hakkas küsitlemine pihta, sest ma pidin kindel olema, et ta ikka midagi maha ei unustaks. Teate küll, oled võtnud ühe ülesande enda täita ja kui see taas sinult üle võetakse kaob sul kontroll. Umbes sellise tunde see minus tekitaski.

Mina:" Sokke pakkisid ikka piisavalt kaasa?"
Sohni:"Ja sai küll."
Mina:" Mitu paari?"
Sohni:" Sai piisavalt!"
Mina:" Bokserid ikka said kotti?"
Ups, ma küsisin seda üsna kõvahäälselt meie trepikojas. Tore, naabrid ka raudselt kuulsid.
Sohni:" Kuule ära ole nagu ema!"

Ja siin oligi piir ületatud. Pisike apsakas. Teate miks, sest Sohni arvates kui naine käitub mehega liialt emalikult, siis tekib meestel blokk. Jäin hetkeks mõtlema, et mis blokk siin ikka tekkida saab. Just vastupidi see on ju tore kui keegi  hoolib sinust. Või ma olen milleski valesti aru saanud? Tundub, et olen, sest Sohni teatas, et ükski mees ei taha emaga magada.😯😯😯 Mu roosad prillid langesid, sest polnud eales varem sellele lähenenud taolisest vaatenurgast. Tabav, Sohni, see oli tabav.

Siinkohal suhtenõuanne number üks: naised  ärge ematsege oma meestega, see tapab kire.

Suhtenõuanne number kaks: kui su mees tahab iseseisev olla ja hoolitseda oma asjade eest, siis hoia eemale ja ei lähe kõike ette-taha ära tegema (välja arvatud juhtudel, kui mees palub sinu abi). Pärast kurdad veinipokaali taga oma sõbrannale, et oled saanud endale suure diivanikaunistuse. 

Ok, läksin tol korral ise ka natukene liiale, eriti selle asukohaga, kus küsida lisa küsimusi. Asjad said enne ärasõitu meie vahel klaaritud ja ma enda peas andsin lubaduse, et ei ole mingi ülihoolitsev naine, never ever, enam. Unustabki midagi maha, siis küll ta järgmine kord selle kaasa võtab, lihtne. 

Jõudis kätte järgmine nädal ja taaskord pühapäev. Sohni oli ametis oma asjade kokku panemisega. Ma ei seganud vahele, ei teinud piuksugi. Toimetasin köögis kui järsku kuulen Sohnit hüüdmas:" Ega sa mu püksirihmast midagi ei tea? Kus puhtad käterätikud on?"

Olin hetkeks kõhkleval seisukohal, sest Sohni öeldu kumises ikka veel mul peas. Ja siis.....

Sorry mees, ei saa aitada. Tõesti ei saa. 



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Rikun siinse vaikuse

Kui sa avastad, et Käol on terve hunnik rabarberit ning teed sellest siirupit ja tuled täitsa ulmselisele ideele hakata rabarberi mojitosid müüma. Nii võib juhtuda vaid meiega 😆. Ma lihtsalt ei leidnud paremat pilti, mida siia panna. Pole enam harjunud ainult oma jalgu, käsi ja selga pildistama. Üle mitme kuu ma põikasin blogissr ja jäin mustandeid sirvima. See on jaanuaris kirjutatud postitus, mis jäi avaldamata. Miks? Ma ei kujuta ette, kuid see on imeline võimalus mitme kuu taguseid katsumusi ja elu-olu teile natukene valgustada. Olen nüüd kõvasti puhanud ja oma energiavarusid täiendanud ning soov taas miskit kirjutada on ütlemata suur. Kuid alustuseks avaldan aasta alguses kirja pandud mustandist, mis teid aitab veidi meie elumuutustega rohkem kurssi viia.   " Tere kõigile! Muidugi ka head seda aastat, sest isegi kui ma salamisi mõtlesin, et enne uut aastat põikan siit läbi ja räägin kui vapustavalt vinge 2021 minu jaoks oli, siis ei jõudnud ma mitte üks teps siia lobisema.