Ja mina veel üleeile rõõmuga kepsutasin sünnitusosakonda lai naeratus näol, et vot siit me lahkume juba kolmekesi. Lõin ainult käega arstide jutule, et asi on naljast kaugel.
Õhtul kui aeg oli magama minna, siis oli irve mu näolt kiirelt pühitud. Esiteks saime peretoa, kus oli küll WC, kuid dušš paiknes koridori peal. Vastu vaatasid kaks eraldi voodit ja tuba oli nii soolika kujuga, et võimatu oli neid kuidagi kõrvuti mööbeldada. Madratsid ei kannatanud kriitikat. See polnud madrats vaid tavaline kivikõva porolon, vedrudest polnud haisugi. Enne uinumist teatas Sohni, et Kaitseväes oli sambla peal ka kordades pehmem magada ja lebomatt oli praegust olukorda silmas pidades lausa lisaluksus. Me oleme Sohniga metsaonnis puitplatel maganud ja reaalselt oli see ka pehmem kui see jubedus. Kõik see "luksuse luksus ja meeletu mugavus" maksis 22 eurot öö, millega tuli leppida, sest sünnitusosakond oli täis ja paremad peretoad meie nina alt ära napsatud.
Lisaks õhtul tundsin, et olen külma saanud ning enesetunne muutus aina halvemaks. Igatahes selle betoonpõrandaga võrreldava küljealuse peal sain magada heal juhul neli tundi ja uut päeva vastu võttes
olime Sohniga mõlemad üle keha nii kanged, et jube. Hommikul teatasin, et kui peaksin siia haiglasse veel jääma, siis Sohni magab kodus ning mina võtan tema teki endale külje alla. Juhul kui läheb asjaks, siis Sohni tuleb selleks ajaks kohale.
 |
Allikas: GIPHY
|
Eile oli päev täis ootamist, sest mitte keegi infot mulle ei andnud. Vererõhk oli ilus juba hommikul, kuid mis seis uriiniprooviga on, millised olid vereproovi näidud? Kas hakatakse sünnitust esile kutsuma? Sohni pidi enne viit ära ütlema, kas läheb järgmiseks nädalaks veel Soome või mitte.
Ohhh no ja kuna meie peretuba asus kohe sünnitustoa kõrval olin veel kahe sünnituse tunnistajaks. Häälte järgi oli neil naistel ikka mega valus. Alguses kõik need läbi seina kostuvad helid oli nii heidutavad ja ajasid korraliku hirmu peale, kuid ühel hetkel leidsin end naistele kaasa elamas. Samas väike kadedus oli hinges, et meie oma marakratti veel ei näe ja üsna pea on neil naistel see kõik möödas samas, kui meid ootab kõik see veel ees. Lõpuks saatsin Sohni muidugi kõrvatroppide järele juhuks kui öösel peaks keegi sünnitama hakkama, sest siis plaanin oma fännklubi sulgeda ja reaalselt magada.
 |
Allikas: GIPHY
|
Lõpuks pika ootamise peale saime proovide tulemused ja uriinist enam valku ei olnud, mis tähendab seda, et mind saadeti koju tagasi. Jah, me tulime eile haiglast veel koju täitsa koos Sohniga ja marakratt naudib oma kõhusisest elu edasi. Mis seal siis ikka. Samas on meil mõlemal väga hea meel, et midagi hullu siiski polnud ja rasedustoksikoosi polnud jõudnud veel tekkida ehk õigel ajal saadi asjale jaole. Ühtlasi lasi Sohni endale laevapiletid ära teha niiet ta läheb homme õhtul tagasi Soome.
Tähtaeg on juba teisipäeval, kuid järgmine arsti aeg pandi 26. septembriks. Eile tehtud ultraheli järgi kaalub marakratt 3890g ning arsti arvates ei taha ta mul pikalt ikka üle tähtaja lasta. Ühtlasi pandi mulle sõnad peale, et pean nüüd oma toitumist eriti usinalt jälgima. Just nüüd kui mul on kõige suurem vajadus kookide, sajakeste, kohukeste ja coca-cola järele. Pean selle kõigega oma vagiina huvides hüvasti jätma 😂 kuigi see on ikka meeletult raske. Sohni võttis seda dieedi asja ikka eriti tõsiselt niiet tere tulemast brokoli-ja bataadipüreed, sest just neid produkte oli eilne ostukorv täis. Lunisin mis ma lunisin, kuid ei saanud ma pisikest šokolaadigi 😔.
Vot sellised lood!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.
Vot sellised lood!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.
Kõik see, millest kirjutad, tuleb väga tuttav ette. Veetsin ise ka rasedana haiglas mitmeid unetuid öid just nende õhukeste seinte, norskavate naabrite ja sünnitushäälte pärast. Nii et väga hea, et ikka koju pääsesid. Ka ootus ja mure, millal laps sünnib on tuttav. Hoian Sulle pöialt ja loodan, et kõik läheb kenasti! :) P.S. Maru on marulahe nimi ;)
VastaKustutaAitäh :) nii armas tagasiside. Mõtlen, et pean Maru nime tagasi nimekirja panema.
KustutaPean kahjuks kurjalt vastama..oleme naised ja sünnitanud olen 19a.4,300poisi.Lisaks vanal ajal,kus last nägi isa alles koju tuues Lisaks sellele aasta jagu magamata öid,sest suur poiss tahtis meeletult süüa Kunstsegud olid kehvad..aga tiim,et suudan,oli suur
KustutaOlen sünnitusosakonna 22a.ise töötanud.
Olen näinud palju juhtumeid ja super naisi.
Üks naine ütles kuldsed silmad,,tean,iga valuga saab minu laps tugevamaks.On mitut sorti naisi ja emasid,halbu ja häid .kannatlikke ja tugevaid ,kes elavad lapse nimel ja kes enda nimel..kes oled sina,otsusta ise!
Eee, sellest kommentaarist ma nüüd küll ei suutnud välja lugeda, et mis see eelkõneleja nüüd täpselt kurjaks tegi? Mmm. Kas eelnevad kommentaarid ajasid endast välja või postitus ise. Või, et kui vanasti oli raskem, siis tänapäeval pole lubatud enda sünnikogemusi jagada muus võtmes kui ülivõrdes või mis? Ilmselt siis miski ajas kopsu üle maksa, olen varemgi täheldanud, et endast väljas olevad inimesed ei suuda ennast kuigi hästi verbaalselt väljendada.
KustutaMul jäi ka selgusetuks, et mis kurjaks ajas.
Kustuta