Kuna Sohni koju tuleb?

"Sa otsid telkimiskohta täpselt nii nagu otsiksid endale mingisugust sobivat pissimis kohta!" teatas härra, kui olime teise telkimiskoha juurde jõudnud ning nähes kuidas ma otsa ümber keerasin ja meie auto poole tagasi sammusin, sest seal oli kaks autot, üks telk püsti seatud ning inimesed tadisid nagu sipelgad lõkkekoha igas nurgas ringi. Jah, ma tunnistan, et naisena on mul pissipeatuste osas väga kõrged kriteeriumid. Kõik kraaviperved, metsa- ja teeääred või bussipeatused selleks ilmselgelt ei sobi. Kas telkimiskohtadega saab asi kuidagi teisiti olla?  Me läksime metsa, et põgeneda tsivilisatsioonist. Hea küll, põhjuseid selleks oli rohkem. Fredil oli kodus passimisest kopp ees ning vajas elamusi. Ühtlasi oli telkimine meie üks selle suve eesmärkidest. Kuid telkimiskohta otsima minnes saime aru, et mets pole enam tsivilisatsioonist pääsemine. See kurinahk oli tsivilisatsiooni täis. Seda veel nädala keskpaigas. Pane kasvõi valgusfoorid püsti, et sind pikali ei joostaks (vei

Kujutage ette, et te teete süvenenult arvuti taga tööd, sest teie mehel on puhkus ja ta on võtnud lapse üle, et sinule anda oma aega. Laps on just magama jäänud ning saabunud on see hetk, kus ainus heli on vaikus. Lõpuks olete te jäänud mehega kahekesi elutuppa ilmselgelt igaüks oma nurgas millegi kallal nokitsemas, kui järsku teatatakse sulle " Hei, sind asustatakse lapse ja mehega üksikule saarele, võimaldame sul kaasa pakkida iga näo kohta kolm asja. Kiirustage aeg tiksub halastamatult kiiresti, teil on vaid viis minutit ." Just täpselt sellisena tõlgendasin ma Sohni ettepanekut kähku kähku hädavajalikud asjad kokku pakkida ja minna perega seiklema ei tea veel kuhu ja ei tea veel kui kauaks. Ja tundub, et taoline idee kukkus diivanil pikutavale Sohnile kuskilt taevast vastu pead. Muud seletust ma sellele pole leidnud. See tuli nagu välk selgest taevast või nagu keegi oleks teda tagumendist hammustanud mistõttu ta hüppas ootamatult diivanilt püsti saades sellest hammustuses

Kui rääkida, mis meil siin nelja seina vahel toimub, siis tõesti tõesti oleme jõudnud punkti, kus tegeleme aina enam kodu sisustamisega. Uskumatu, et suur pahteldamine on minevik.  Diivani valimist ma tõesti võrdleksin kaaslase otsimisega, sest järsku sa keskendud tema pikkuse ja laiuse parameetritele. Uskumatul kombel tema pehmusele, et teda oleks hea katsuda ja ihu all tunduks igati mugav, et mõnusalt koos oma päevi õhtusse saata. Nagu kuskil kohtinguäpis ei ütle pilt alati kõike, siis pehmusega saime tutvust teha kui uus diivan kodu uksest sisse tariti. Ilmselgel ei saa ära unustada värvust, mis on sama oluline kui pikkus ja laius, sest kellele sobivad pigem tumedamad, tõmmumad või heledamad. Turg on ütlemata kirju niiet meil kulus päris mitu õhtut selle õige leidmiseks.  Meie valik langes puhtatõulise Poola isendi peale, sest poodi me Eesti või Skandinaavia omasid proovima ei jõudnudki. Unistasime küll pehmest kaaslasest, kelle rüppe vajuda ning mitte kunagi sealt tõusta, kuid kärs