Kuna Sohni koju tuleb?

Foto: Katrin Merisalu Kindlasti te teate, kuidas enne lapsi ollakse see kõige parem ja targem lapsevanem. Sa tead täpselt, kuidas sa oma tulevasi lapsi kasvatad, mida tohib teha ning millised kasvatusmeetodid sinu põhimõtetega ei ühti. Järgmisel hetkel sa saad lapse ja sinu illusioon perfektsest vanemlusest kukkub põrandale pikali, sest reaalne elu kujuneb hoopiski teiseks maailmaks, mida sina oma peas olid loonud. Vähemalt minul küll oli nii. Kui aus olla, siis ma olen nii mõndagi endale seatud "mina oma lapsega nii kunagi ei tee..." lubadust rikkunud. Enne Fredit mõlgutasin mõttes, et meie laps tuleb suhkruvaba ja nutivaba. Vähemalt  ma lootsin, et ma ei lase tal arvuti või telekaekraani ees istuda. Vähemalt mitte tema esimesel eluaastal. Mulle just meenus, et Fredit oodates me panime Sohniga oma kasvatuslikud põhimõtted kirja, kuid pean selle nüüd kuskilt üles otsima ja teilegi näitama. Igatahes, kui Fredi oli umbes 8-kuune liitusin korraks beebiviiplemi

Lõpuks olen siin kirjutamas meie perepuhkuse kolmandat ja ühtlasi ka viimast osa. Lõpuks ometi, sest nimetatud puhkusest on möödas omajagu aega, aga proovin siis enne jõulude saabumist sellega kenasti ühele poole saada 😂. Alles hiljuti küsis vennanaine minult, et kuidas meie puhkus jätkus? Ja mina alustasin oma juttu aiateibastest. Kõik oli lõpuks üks suur puder ja kapsad, kuid ma ausõna proovin siin normaalsem inimene olla ja ehk rohkem mõtetega mitme nädala taguseid sündmusi meelde tuletada. Asume asja kallale aega, kus me veel istusime Haapsalus Talumehe kõrtsis, kus sõime oma praadi ja rüüpasime kosutavalt külma alkoholivaba õlut ning arutasime kuhu me järgmisena läheme. Kuigi me tegelikult tahtsime Haapsalust Hiiumaale põrutada, siis seekord olime kordades targemad ning enne praamipileti ostmist uurisime, mis sealses majutusemaailmas toimub. Tuli tunnistada, et ükski vähegi vabam variant polnud mokka mööda. Ei ela seal ka ühtki sugulast, tuttavat või sõpra, kes ideaalse a

Järjelugu meie ootamatule perepuhkusele .....  Harjunud juba selle mõttega, et oleme end põhimõtteliselt kaks kätt taskus kodust välja ajanud. Suundusime suure entusiasmiga Haapsalu poole. Google Maps juhatas meid kiiremat teed pidi kuigi see sisaldas päris palju kruustee lõike, mis olid no nii auke täis, et väristas ja loksutas sisikonna seest välja. Seda arvesse võttes ei tundunud see marsruut küll kiirem. Taevast kallas lausa nii ohtralt, et kojamehed ei suutnud seda suur veehulka ka kõige kiirema režiimiga esiklaasilt minema vehkida. Kehva, peaaegu olematu nähtavuse tõttu nii mõnedki autod peatusid tee äärtes, kuid meie rühkisime ikka edasi. Juba mõtlesin, et millega me küll selle taevataadi oleme välja vihastanud. Mida me sellise koerailmaga üldse seal Haapsalus tegema hakkame? Meil pole soojemaid riideidki kaasa võetud. Õnneks Haapsalu linna sildi alt läbi sõites paistis päike. Niiet vedas. Jõudsime kohale õhtupoolikult otsustades esimese asjana ööbimine välja vaadata ja end sinn