Kuna Sohni koju tuleb?

Me küll haarasime vankri kaasa, kuid sellega polnud meil midagi peale hakata. Fredi oli enamuse ajal hoopis Sohni kukil. Ilmselgelt ekskursiooni lõpuks ta õlad juba valutasid sellest lapse kandmisest.  Hetkel on S-il puhkus ja teadagi, kus me seda vaba aega oleme kõik see aeg veetnud- ikka Käol. Kuid minu üheks tingimuseks oli, et kohe kindlasti peame perega kuhugi ka puhkuse ajal minema. Mis puhkus see on, kui sa ei võta vabalt ning end rutiinist ja mugavustsoonist kasvõi korrakski välja ei tiri.  Me plaanisime minna vaatama kohta kuhu kumbki pole sattunud ja selleks oli kohe kindlasti Naissaar. Esmaspäeval rügasime õhtuni Käol ja S viskas ilmateatele pilgu peale, kus prognoositi nädala jagu vihma. Tuli see üks lubatud päikseline teisipäev ära kasutada. Õhtul koju jõudes tegi S kiirelt Moonika nimelisele praamile piletid ära. Vähemalt meie tõlgendasime sedasi, et Moonika meid järgmisel päeval teenindab. Me ei teadnud, mis seal Naissaarel on või ei ole. Mina pabistasin hirmsasti, kas p

Üldse siin kodus koguaeg mingisugune jant käib, et ärge imestage kui ma varsti Nublu korraks laest alla võtan ja valge salvei tikuga põlema süütan, et siis kõiksugu vanad energiad selle abil meie elamisest välja suitsetan.  Esiteks Fredi suur võime kõike vajalikku igale poole ära käkkida. Ja ma olen piisavalt palju kuulnud, et ära jäta asju lapse käeulatusse. Ma enda aruga polegi jätnud või olen lihtsalt unustanud arvestada sellega, et Fredi käed on üli elastsed ning minu silmis suudab ta neid venitada kolme meetri pikkuseks vähemalt. Või on asi selles, et meil on nüüd elamises köögitoolid, millega saab veelgi kõrgemale ronida. Üldse Fredi on selline, et kui ta miskit pähe võtab, siis punnitab ta seni kui see on saavutatud. Pole siis midagi imestada, et ma olen elamises mitu suurpuhastust ette võtnud, et telekapulti ja korteri võtmeid leida. Telekapult oli Fredi poolt käkitud nõudepesumasinasse, kuhu ma ka seda otsides kolm kord vaatasin, kuid see ehk oli kuidagi tiiviku all peidus. Il

Käisime kuuri jaoks puitu ostmas ja onu, kes meile neid müüs päris S-ilt, et kes see siis kuuri ehitab, praegu puhatakse mere ääres. S muidugi teatas, et tema pole selline mees, kes suudaks eal mere ääres lamades aega surnuks lüüa, mis on tõsi. Ta pigem askeldab krundil. Mina, aga ei saanud vait olla ning pidin kohe meeste vestlusele vahele segama, et lisada üks pisike fakt. Nimelt meile meeldivad teravad elamused ja neid, uskuge mind, Käolt saab. Ja kuidas veel.  Teate, et kunagi ammu ammu kasutati Siberis GULAGI vangilaagrites ühe piinamismeetodina sääski ja ma kahtlustan, et ega Siberi suvest ei puudu need tüütud ning eriti valusalt hammustavad parmud. No põhimõtteliselt meil Käol võib sama asja teha, sest kui sa sekundiks liikumatult paigal püsid, siis võid kindel olla, et sul on must parv mudilasi ümber, kes ellujäämise või oma liigi jätkamise eesmärgil sinu verest ja ihust soovivad oma osa saada. Kusjuures ausalt sääsed on parmude kõrval ikka väga peened vennad. Parmud, neil pole

Allikas: Pinterest.com Ma viimasel ajal natuke enese sisse piilunud ja aru saanud, kui paljul ebavajalikul ma lasen end mõjutada. Ma lihtsalt iman igasugu paska ja bullsh*iti endasse. Sõelumata, mis on mõttetu, emotisooni ajel mulle öeldud, lausa idiootlik või suure tõenäosusega isegi vale. Ma tahangi öelda, et vahel inimesed hoolivad ja püüavad oma nõu ja jõuga sind aidata, kuid vahel tõmbavad nad su, kas siis sihilikult või enese teadmata teelt kõrvale. Juhul muidugi, kui sa sellel kõigel lased end mõjutada. No ja vahel on inimesed lihtsalt taktitundetult ausad ja otsekohesed. Oh, ja kohe kindlasti olen minagi kunagi kellegile midagi öelnud, mis polnud ehk kõige motiveerivam ja inspireerivam olnud. Me kõik oleme.  Kui paljudel teist on elus midagi tegemata jäänud kuna te olete mingit mõtet või plaani kellegagi arutanud ja ta on öelnud, et talle see idee ei meeldi? Ma vean kihla, et kui kõik seda lugedes vaagivad, siis üks näide on kindlasti kohe varnast võtta. Kui palju asju jääb teg

Foto: Pixabay.com Juuni kuu on olnud ikka päris pöörane seiklus. Teate küll seda ütlust, et kus on sinna tuleb juurde. No näed, me saime räämas talukoha omanikeks, mida me veel aasta alguses poleks eales uskunud. Võib öelda, et Käo on ütlemata lahe koht omade teatavate eripäradega ja temas peituvate väljakutsetega. Me tegime Käol Jaanipäeva ajal esimese töömaratoni ja väikese talgugi. Lisaks valmib peagi meie esimene pisike hoone uue kuuri näol. Kuid seoses Käoga on meil veel üks projekt käsil, mida me hetkel proovime koos S-iga kuidagi Fredi kõrvalt teha. Me väga loodame, et me jaksame ja suudame seda ka teostada kuigi on palju olnud päevi, kus me tunneme, et ehk on see liiast. Me pole veel sellele ideele käega löönud, eks näis. Oleme perega kolm korda telkinud, teinud ühe nädalalõpu tripi Võrru ja ja üks suguvõsakokkutulek sai ka maha peetud. Tore on veel see, et juunis seisis S ühe oma suure hirmuga silmitsi ja tegi sellele säru. Ühtlasi meie mikro beebi ettevõte tegi juunis oma esi