Otse põhisisu juurde

Mardikad vallutasid meie köögi

Üldse siin kodus koguaeg mingisugune jant käib, et ärge imestage kui ma varsti Nublu korraks laest alla võtan ja valge salvei tikuga põlema süütan, et siis kõiksugu vanad energiad selle abil meie elamisest välja suitsetan. 

Esiteks Fredi suur võime kõike vajalikku igale poole ära käkkida. Ja ma olen piisavalt palju kuulnud, et ära jäta asju lapse käeulatusse. Ma enda aruga polegi jätnud või olen lihtsalt unustanud arvestada sellega, et Fredi käed on üli elastsed ning minu silmis suudab ta neid venitada kolme meetri pikkuseks vähemalt. Või on asi selles, et meil on nüüd elamises köögitoolid, millega saab veelgi kõrgemale ronida. Üldse Fredi on selline, et kui ta miskit pähe võtab, siis punnitab ta seni kui see on saavutatud. Pole siis midagi imestada, et ma olen elamises mitu suurpuhastust ette võtnud, et telekapulti ja korteri võtmeid leida. Telekapult oli Fredi poolt käkitud nõudepesumasinasse, kuhu ma ka seda otsides kolm kord vaatasin, kuid see ehk oli kuidagi tiiviku all peidus. Ilmselgelt ma pesin selle  koos nõudega ära. Korterivõtmed leidsin üldse sügavkülmast. Positiivne selle kõige juures on muidugi see, et elamine läigib.

Kuid kõige haigem asi, mis minuga juhtus oli see, et kui ma mõtlesin neljapäeval pannkooke teha  ja avastasin, et minu jahupakkides käib vilgas elu. Need, kes storysid sattusid nägema said sellest võikast vaatepildist osa. Kuna on suvi ja ma tõesti pole oma kuivainekappidest kraami pikemat aega puutunud, siis tuleb välja, et ma olen arvatavasti jahuga endale koju tarinud jahumardikad (ma pole mingi putukaspets, aga jahumardikad pidid olema kõige levinumad kuivaine kahjurid), kes rõõmsalt  meie köögikappides sõid ja paljunenud. 

Need tegelased olid end meie nisujahus mõnusalt sisse seadnud.

Nähes, et nisujahu ma kasutada ei saa meenus mulle kapis vastu vaatav riisijahu, kuid selle paki sees oli olukord veelgi rõvedam kuna seal olid end sisse seadnud helepruunid ussikesed. S arvas, et ju siis mingisuguste kahjurite vastsed. 

Ja need jubedused vaatasid mulle riisijahu seest vastu.

Rääkimata veel sellest, et ma elu sees ei oleks arvanud, et need jahumardikad sellised hullud on ning vallutavad kõik kuivainete pakid ja ronivad isegi teepakkidesse. Tõesti mul polnud kõik kuivained kuskil säilituspurkidesse ümber valatud, kuid enamus pakid olid kinnitustega suletud, mis tuleb välja on tühi töö ja need klõpsud neid jubedusi eemale ei hoia. Kui ma lõpuks avasin oma kruubi pakilt kinnituse, siis ma mõtlesin, et ma hakkan kohe oksele, sest see lihtsalt oli nendest ringi siblivatest mardikatest pruun. Ma nüüd ei oskagi öelda, kas seal oli rohkem kruupe või mardikaid. Ja siis ma kihelesin üle keha kujutades ette, et need elukad jooksevad juba mööda mu keha ringi. 

Nendest saatanasigitistest lahti saamiseks pidin kõik lahti tehtud pakenditega kuivained minema viskama. Tulihingeline zerowaste eluviisi austaja oleks peo täis Zanaxit alla neelanud seda vaatepilti nähes. Ausalt, mul endalgi oli seda kõike ütlemata kahju teha. Mu ökoloogiline jalajälg tegi tõelise spurdi, kui ma oma köögikappide sisu prügikottidesse ümber laadisin.

Lõpuks, kui ma kapid tühjaks sain tehtud, avastasin, et need mardikad on kõiksugu vahedesse peitu pugenud ja ma ahastusega mõtlesin, et nendest lahtisaamiseks peame nüüd köögi ka maha lammutama. Internet soovitas äädikaga kapid ära pesta, kuid kuna meil olid nii pikad tööpäevad Käol, siis jõudsin äädikaga nende kallale alles eile õhtul. Ma lasen S-il kõik kapid välja ka võtta, et ka kappides tagused- ühesõnaga kõik võimalikud kohad-äädikaga tuhat korda üle pesta. 

Muide ma lugesin, et kuivaineid on soovituslik peale ostu paariks päevaks sügavkülmas hoida, mis siis need jubedad elukad ja nende munad ära hävitab. Meil juhtus sellist asja täitsa esimest korda ja ma loodan, et seda enam ei juhtu, aga ka meie uus jahupakk on nüüd sügavkülmas, sest parem karta kui kahetseda. Kuna ma pikalt mõtlesin, et pean kuidagi paremini nii ehk naa kuivained paigutama, siis nüüd seda enam pean mingisugused säilituspurgid endale kööki kiiremas korras muretsema. 


Adios amigos!


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe