Otse põhisisu juurde

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG


Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud.

Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega majandamise pärast. Kolmandaks, nautisime koos suve ka, selleks see ju ongi. Tegelikult me polegi siin elamises mitte midagi vastumeelselt ja hambad ristis teinud, kui ikka pole tuju, siis ei hakka ennast sundima. Nüüd kui me tegime eelarve, kus kõik prognoositavad kulud küll lõhki läksid, kuid ilma naljata me siiski suutsime peamise eesmärgi täita- osta ja paigaldada magamistuppa laelauad, parketi, liistud ja kõik pistikud ning akna ette sai ruloogi. Järgmise kuu eelarvet oskame ikka kordades paremini kokku panna. Nüüd kui magamistuba valmis, siis oleme ausalt selle eelarve pidamisega kummi ikka mega lõdvaks lasknud ja me peame ennast kuidagi tagasi ree peale saama. Uskumatu, kui aeganõudev ja raske on uute harjumuste juurutamine.

Selline nägi välja meie magamistuba siis, kui saime detsembri lõpus oma korteri võtmed kätte. Parempoolsel pildil on ukse juures olev sein juba saanud esimese pahtlikihi peale, mille mina sain suuremalt jaolt ise tehtud. Sohni ikka õpetas ja juhendas mind. Selle toa me rookisime puhtaks ja algselt elasime siin kõigi oma asjadega. Mõni õhtu pikutasime Sohniga vanadel narivoodi madratsitel ja otsisime laest kooruva värvikihi seest kujundeid. Me leidsime näiteks suure ninaga pissiva multikategelase ja krokodilli 😂. Kõigele tagasi mõeldse ütlen, et just nii vähe ongi õnneks vaja ja lahe oli. 

Talvel, kui Sohni esimese tööriista meie uue kodu uksest sisse tõi, teatas ta, et septembri lõpuks on lõviosa korterist valmis. Mina, kes ma olen ehituse alal täielik võhik, turtsatasin selle avalduse peale naerma ja mõttes veel mõlgutasin, et mida iganes. Mulle enesele tundus, et siin on lihtsalt nii palju tööd. Nüüd ma pean tõesti hakkama oma mõttes mõlgutatud sõnu kurgust alla kugistama, sest Sohni lubaduse täitumine on kujunenud käega katsutavaks reaalsuseks.

Esimese puhkuse nädala valmistas Sohni kõik seinad ette ning nii said need valge värvikihi alla. Välja arvatud üks sein, mille tegime suurt teibikunsti kasutusele võttes omapärasemaks. Sohni ikka arvab, et magamistuba on kuidagi liiga hele ja mõlgutas vahepeal mõtteid üks toa sein veel halli või sinisega üle värvida. Eks näis, võib-olla tulevikus. Sohni sõber, kes on elukutselt maaler andis natukene näpunäiteid. Kui soovite samasuguse teibitehnikaga seina värvida, siis tuleks seina värvimisel kasutada väikese karvaga rulli, et teibi alla ei tuleks õhumulle. Teipi seina pannes tõmba kasvõi küünega sellest üle, et see saaks ilusti seina ja samamoodi , et õhumulle sinna vahele ei jääks. Seljuhul jäävad need valged jooned puhtad ja ilusad. 

Kogu korteris oleme lakke valinud puidust laelauad, sest meie jaoks muudab see kodu kohe palju hubasemaks. Magamistoa omadega läksime natukene alt. Ostsime vahatatud lauad Tartust Kantpuust. Seal pead ise pool pimedast laost oma materjali auto peale tarima. Korraks me vaatasime, et vahakiht laudadel tundus kuidagi ebaühtlane. Alles kodus neid tuppa tõstes avastasime, et need olid ikka täitsa laigulised. Selline tunne jäi nagu peale vahatamist jäeti need kuhugi välja vihma kätte. Sohni värvis ühe korra selle lae valge vahaga üle, mis muutis asja natukene ühtlasemaks. Põrandale sai tamme parkett. Kolmnurkadega seina  jõudsime natukene parandada, aga Sohni sõber ütles, et selliseid seinu vaadatakse kahe meetri kauguselt, kui siis midagi silma riivama ei hakka pole vaja parandada. Jumalale tänu, et ta meil külas käis, sest ma oleksin seda seina siiani vist pintsliga parandanud 😄.


Enne lapse tulekut on meil veel eesmärgiks esiku seinad viimistleda ja põrand paigaldada ning vannitoas teha ära lõpuviimistlus. Kolmanda ehk marakrati toaga oleme otsustanud pisut oodata. Eelkõige seetõttu, et natuke finantsi koguda uue köögi ja uue mööbli jaoks. Me kolisime siia kahe matkatooli ja vana narivoodimadratsiga, külmkapi, pesumasina, mikrolaineahjuga (mida me ei kasuta), öökapi, kontorilaua ja - tooliga ning printeriga. Me mõtlesime, et alustame puhtalt lehelt ja soetame uude koju ka uue mööbli, mis võib tulla nii poest kui ka järelturult. Me hetkel olemegi riidekapi otsingul, et vähendada neid kaste, milles me elame. Nüüd aga mõtlen, et ostame esialgu ära hoopiski kummuti kuhu saame lapse mähkimisstaabi püsti seada. Algselt otsisin Eestist seda kummutit ja üks mulle meeletult meeldis, aga see jäi liialt kitsaks, tarneeaeg oli 7-10 nädalat, mis tähendab, et võime enne lapse kätte saada kui selle kummuti. Lisaks oli see Hansapostist. Me pole sealt varem tellinud, küll aga meenus meile üks väga halb kliendi tagasiside ja selline asi teeb paratamatult ettevaatlikuks. Tänapäeval pole palju vaja, ainult see üks negatiivne arvamus ja võid mõnest tellimusest ilma jääda. Tuhrasin IKEA ka läbi ja paar kummutit on sealt silma jäänud. Tahan pigem valget mööblit, et asja mitte liialt kirjuks ajada.

Hetkel oleme pigem selle kummuti poolt. Need sangad tahaksin võib-olla isegi ära vahetada. Igatahes on Youtube täis erinevaid IKEA hack´e, mille abil saab tavalise valge mööbeli lihtsate ja väheste vahenditega omapäraseks ja eriliseks teha. Näiteks on IKEA´s müügil MALM nimel all kummutid , mis on kõigest 89 eurot ja ossaaa jutt, kuidas neid on võimalik ikka mega lahedaks muuta.



Lõpetuseks lisame teile ühe videklipi ja nüüd jagage oma arvamust. Kas see tuba on tõesti liialt hele? Mis te arvate?



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.

Kommentaarid

  1. Tuba on hele küll, aga las ta jääda, sisustusega saab tooni anda. Tumedad kardinad näiteks vms.. Isegi voodipesu valikuga saab imesid teha :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Jumal avita!!!!

Lehekuhja valitsejad 😅. Ühesõnaga uus nädal ja uus nädal ka lasteaias. Ma olen põgusalt maininud Fredi lasteaia teekonnast, eks. Ja selle teemaga me nüüd ka jätkame, sest ma jõudsin just koju ja mu süda tahab suurest ärevusest ja kurbusest rindkerest välja hüpata. Vähemal ma suutsin seekord lasteaiast väljuda pisarateta. Kui nii võtta, siis on seegi edusamm, sest muidu ma umbes viis minutit seisin esikus kõrv vastu ust ja mõtlesin, et lahkun sealt alles siis, kui Fredi on nutmise lõpetanud.  Vahepeal oli Fredi kaks ja pool nädalat haige ning lasteaiast eemal, mis tähendab, et hakkame jälle selle harjutamisega nullist pihta. Enne seda käisin ma temaga rühmas lõviosa kordadest kaasas. Ma pakun, et kuu aja jooksul ta jäi neljal korral ilma minuta rühma. Esimene asi, mis talle kohe üldse ei sobinud- teised ruumid. Niiet kui mindi ujuma või laulutundi, siis põnn läks totaalsesse paanikasse. Me otsustasime, et heakene küll, ei solguta teda mööda maja ringi, jäägu ta rühmaruumidesse seni kun