Sohni võttis mu kaasa.....

Oh, eelmine nädal lõppes ikka suure üllatusega ja väga meeldiva üllatusega. Nimelt mainis Sohni, et saan temaga võib-olla Soome kaasa minna. Ma ei hakanud kohe siin suure hurraaga midagi kuulutama. Reedel oli asi ikka väga kindel, sest Sohni ostis laevapiletid ära. Ühesõnaga Sohni võttis Nolani filmivõtete tõttu nädalase puhkuse juuni kuus. Vot, kus vedamine, sest kõik tema töökaaslased läksid sellest nädalast kollektiivsele puhkusele, mis omakorda tähendab, et Sohni töökorter on täitsa vaba, tühi ja meie päralt. No ja kuna Sohni võttis ühe puhkusenädala teistest varem välja peab ta nüüd erinevalt teistest tööl olema, mis minule sobib ülimalt hästi. Eile õhtul jõudsime kohale ja kuna täna müristab ja välgutab ning sajab paduvihma siis oleme tubased inimesed. Äike mulle eriti ei meeldi ja mõtlesin täna kasutada juhust ning põgusalt kirjutada meie tegemistest siin Soomes, sest kuhugi välja vaevalt, et me enam läheme.

Ma ei pea seda Soome reisi mingiks suureks välimaareisiks, pigem on see meie jaoks tavaline. Umbes midagi sellist nagu Valga elanik käib korraks Valkas alkopoes. Siiski minu jaoks oli seekordne reis ikka suur vaheldus, saan ära sealt remondijärgus kodust ja üsnagi rutiinsele elule natukenegi vaheldust. Lisaks sellele saan Sohni kõrval hommikuti ärgata ja õhtud koos temaga veeta.  Uskumatu aga tundsin natukene puudust laevasõidust ja laeva lõhnast ning karjade viisi hiinlastest, kes seal varasemate aastatega võrreldes juba tavaline nähtus on. Varem see ei kõigutanud mind kohe üldse ja nüüd siis oli selline elevus nagu esimest korda sõidaks laevaga üle lahe. Sellel neljapäeval suundume Eesti tagasi aga ma ikka pakkisin meeletult asju kaasa niiet seda kogust vaadates tundub nagu plaaniksin Sohni töökorterisse pigem puuküürnikuks jääda 😂. Teadagi seda suve, vaja võtta kaasa riided ja jalatsid kuumade, külmade, vihmaste ja vahepealsete ilmade jaoks. Kõigeks peab olema valmis.

Helsingi pole minu jaoks teab mis võõras koht, sest Sohnigagi ju tegelikult tutvusime siin. Tema töökorteris pole ma varem käinud ja selles kandis, kus see asub samuti mitte. Enne kodust ära tulekut mainis Sohni ka seda, et pean valmis olema selleks, et korteris elavad AINULT MEHED ja mingit  suurt puhtust ma eeldada ei saa. Tuli välja, et Sohni on korterisse küll ostnud tolmuimeja, kuid põranda pesemiseks tarvikuid või vahendeid pole nad siiani soetanud. Võtsin koristamiseks kõik vajaliku kodust kaasa, sest kipun olema pigem selline puhtusearmastaja tüüpi inimene. Täna oligi see päev, kus ma kraamisin korterit. Plaanisin teha kiire koristuse, aga välja tuli ikka selline suurem puhastus. Meeste kohta väga korras korter, aga jah põrandad polnud ikka pesu kohe üldse näinud ja nii ma selle ette võtsin, et julgeks paljajalu siin ringi liikuda. Lõpuks kraamisin külmkappi nii seest kui väljast, pesin köögikapidki lõpuks puhtaks ja võtsin tolmugi ära. Nii minu moodi kuidagi.

Seoses eilse laevareisiga tahan veel ära märkida, et marakratile oli see ikka täitsa uus keskkond. Laev oli ikka puupüsti täis, mis pühapäeva kohta väga loogiline. Seetõttu oli ka lärmi omajagu ning meil pole varem sellist asja olnud aga marakratt oli ikka väga aktiivne ja möllas kõhus need kaks tundi korralikult ringi. Võta nüüd kinni, et kas talle meeldis see sõit või pigem mitte. Olen kuulnud, rasedatel naistel näiteks ei lasta laeval töötada, et kogu see vibratsioon ja kõikumine ei pidavat hästi mõjuma. Kas see peab paika? Võib-olla marakrattigi häiris see ja oli tema jaoks uus situatsioon. See-eest oli ta täna ikka paras laiskvorst 😀.

Mõtlesin seekord teha sellise põgusa postituse, sest Sohni juba ütles mulle, et tal on tunne nagu räägiks seinaga. Ok, tsau selleks korraks!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.