Oooo see sulnis kebab ja seemekuivik

Käisime Sohniga mere ääres jalutamas ja see oli kohe tema töökorteri lähedal. Selles suhtes oli ikka Soomes hea olla, sest ausalt ma ei mäleta kuna koos Eestis niimoodi jalutamas käisime, sest selleks pole lihtsalt aega. Mõnus kvaliteetaeg.

Lõpuks ometi sai Soomes ära käidud. See oli üks minu selle suve väike eesmärk, aga iga läheneva kuuga muutus sinna minek aina kättesaamatumaks unistuseks. Algselt arutasime, et lähen nädalavahetuseks sinna aga lõpuks ei raatsinud me ühtki nädalavahetust selle peale kulutada, sest remont poolik ja kodus  omajagu teha. Minu rõõmuks sattusid asjad hoopiski nii, et Sohni võttis mind oma töönädalaks kaasa, sest töökorter oli tänu puhkustele meie päralt (loe lähemalt siit). 

Hetkel olen juba kolmest blogist lugenud, et keegi ei taha "käisin siin, nägin seda" blogipostitusi teha ja pigem siis ei kirjuta üldse, aga suure tõenäosusega see postitus võib nii välja kukkuda küll. Eks teie ise otsust, kas meeldib või mitte. Ma seekord mõtlesin, et ei viitsi kirjutada meie suhete teemal või remondist. Vahelduseks kirjutan hoopiski sellest, mis mind Soome kõige enam tõmbas.

Asume asja kallale, et säästa kõigi väärtuslikku aega. Mul juba talvest saati isutanud korraliku ja hea tsurkade kebabi prae järele.  Ma ei tea, aga me oleme harjunud kutsume seda tsurkade kebabiks. See võib üsnagi rassistlik kõlada, aga nii me omavahel räägime, et arusaada, mida me selle kebabi all silmas peame. Sorry, kui taoline sõnakasutus kellegi hinge riivab, polnud plaanis. No kui ütleme tsurkade kebab, siis ikka mõtleme neid Soome rännanud tõmmusid mehi, kes seda seal teevad, mitte Eesti Olerexi tädisid. Neid kebabi putkasid on Helsingis ikka omajagu. Mina oma õrna kõhuga olen kohtade osas, kus süüa, ikka väga valiv, aga Sohni oma rauast maoga saab kõike kurgust alla ajada ilma, et kõht häältki teeks. Seekord pidime taaskord üht täiesti uut kebabiputkat külastama, sest meie lemmikud olid ööbimiskohast ikka liialt kaugel. Meil vedas, õigemini minul vedas, sest peale kebabi sisse vohmimist mul põhja alt ära ei löönud niiet söögikohale annan kohe tugevad 3.5 tärni. 

😍😍

Minu Soomes viibimise kõrghetk, kebab, mille järele isutanud juba talvest saadik. Taolise prae saad täitsa tavalisest kebabiputkast ja jääb 8-9 euro kanti. Kebab ise on sealsetes kohtades juba eelküpsetatud, enne serveerimist tehakse mikrouunis soojaks, kui veab siis ahjus. Sellest hoolimata on see ikkagi nii hea.

Kõige parem kebabi elamuse Soomes saime aasta tagasi Nurmijärvilt, kus asub restoran Ismet. Just nimelt see koht vääris meie 5 tärnise hinde. Seal saad ikka väga head kebabi. Sa lihtsalt näed, kuidas keerlevast lihakäntakast sulle otse taldrikule lihaviile lõigatakse. Koht on ilusti sisustatud ja puhas. Teenindus on super, teenindajad ise sätitud, hoolitsetud ning laitmatult valgetes triiksärkides. Sealne söök sulab su suus. Kui sinna kanti satute siis käige kindlasti läbi. Kuna Sohni jõudis töölt tavaliselt alles kella kuue ajal õhtul, siis polnud mõtet seda suurt retke Nurmijärvi ette võtta. Minu isu oli niivõrd suur, et see kiirtoiduputka taoline tsurkade kebab sobis väga hästi. 

Tegelikult on eelküpsetatud kebabi võimalik osta külmutatud kujul ka sealsetest türklaste poodidest. Olen Sohnilt neid tellinud. Kuna see keskus on omajagu kaugel ja Sohnil pikad päevad olnud, siis üks hea inimene on nendel isegi Itises järel käinud ja Sohnile töö juurde viinud, et tema Eestis kükitav rase lõpuks saaks oma isud rahuldatud. No ma polegi neid proovida saanud, sest Sohnil läks sügavkülm katki ja ta pidi need ise ära sööma (nii ta vähemalt väitis).

Teine minu nõrkus on nö seemnekuivikud, mille jahil üks õhtu jälle käisime ja K-Marketis olid need konkreetsed lemmikud täitsa olemas. Kui me need leidsime, siis ma suurest õnnest viskusin Sohnile hüpeldes kaela alles hiljem märkasin, et meie lähedal pani üks töötaja poes kaupa välja ja naeris südamest. Eks ikka võttis korraks piinlikult punastama küll, kuid ainult korraks, sest ainus mõte oli neid kiiresti nosima hakata. Kalorilugejatel ma seda tagumist infot lugeda väga ei soovita, sest jah, see on omajagu kaloripomm. Ma olen rasedusedga hetkel oma 3-4 kg juurde võtnud ja seetõttu ei tunne üldse süümekaid nende söömisest. Lisasin sellest pildi ka meie verivärskesse Instagrami kontole @kunasohnikojutuleb. Mine tšekka järele ja kui blogi meeldib, siis jälgi meid ka Insagramis ja Facebooki lehel 😉.

Minu lemmikud kuivikud. Minu teada on neid vaid Soomes, sest olen tõesti ka Eestist otsinud. Sain muidugi vihje, et suure tõenäosusega võib neid leida Prismast, pole siiani neid seal silmanud, aga kui järgmine kord Prismasse satun, siis algatan suuremat sorti jahi konkreetsete kuivikute leidmiseks. Neid kuivikuid ma söön igas asendis. Rasedana jooksen omajagu vetsu vahet ja nii mõnigi kord läheb uni ära niiet ma söön neid ka öösel 😁.

Ega mul rohkem Soome tripi kohta midagi lisada polegi. Mina jäin reisiga väga rahule ja tundub, et marakratt ka, sest tänu temale mul mingisuguste konkreetsete asjade peale isutabki ja nüüd on selles osas tükiks ajaks rahu majas, ma loodan. Ma usun, et Sohnile ka meeldis, sest ei pidanud üksi õhtuti korteris kükitama. Kuna ta Eestis olles toob mulle hommikukohvi ja toidu voodisse, siis Soomes võtsin selles osas ohjad enda kätte niiet pole tal midagi siin kurta 😄.

Kus teie olete sellel suvel käinud või plaanite minna? Keegi võtab/on võtnud perega pikema autoreisi ette? Kui jah siis kuhu? 

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.