Kuna Sohni koju tuleb?

Sohni on täielikult pere inimene, minu inimene, Fredi inimene. Eestis olles pühendab ta päris palju oma aega kodu remontimisele, kuid teeb nii palju kui võimalik seda koos Frediga. Küll on põnn tal kõhukotis olnud, kui töö seda võimaldab või võtab enda juurde beebikiiguga. Keldris köögimööblit meisterdades võttis ta Fredi korraks isegi turvahälliga alla kaasa. See, et ta lapse kasvõi korrakski üle võtab, on tegelikult meeletult suur abi. Perekondlik traditsioon on Fredit koos vannitada, kuid kui minul on palju toimetamist, siis Sohni teeb seda ise. Mis ta nüüd Soomes on jutti olnud? Kas äkki poolteist nädalat? Tundub nagu kolm kuud. Igatsus poeb juba hinge. Teate milline näeb välja meie argipäev? Selline, et mina muudkui filmin Fredit, et jäädvustada Sohni jaoks, nii palju kui võimalik, põnni arengulisi edusamme. Poole aastased üllatavad sind iga päev uue oskusega, uue häälega, uue näoilmega. Mõni päev tagasi läks ta esimest korda istuma. Sohni seda oma silmaga ei näinud. Paar päe

Allikas: Pinterest.com Täna 16.45 saab meie Fredi poole aastaseks põnniks. Meie esiklaps ja taaskord küsin endalt seda traditsioonilist küsimust. Kuhu see aeg küll kaob? Olen tihti mõtteis mõlgutanud, et see lapsevanema elu on üks kibemagus elu. Magus seetõttu, et laps paneb sind tundma tundeid, mida sa varem pole tundnud. Sellist armastust ja hoolivust, mida sa ei saa tunda ühegi mehe või naise, ühegi õe või venna, ühegi sugulase, sõbra, ema või isa vastu, ainult oma lapse vastu. Seda on raske sõnadesse panna. Seda polegi võimalik teha. Selleks, et seda täielikult mõista, tuleb seda tunda.  Frediga olen ma aru saanud, et üks väike lapse naer suudab seljatada magamata ööst tingitud väsimuse. See siiras rõõm, mida sa tunned, kui ta keerab esimest korda seljalt kõhule või kui ta läheb esimest korda istuma, peatab kasvõi sekundiks aja, peatab kogu sinu maailma ja sa viibid just selles hetkes, naudid selle igat murdsekundit. Inimesed on alati unistanud, et kell jääks ühel hetkel

Selles karantiinis aitab mõistuse tervena hoida ikka üks eluterve huumor ja südamest tuleva naeru poolt vallandatud õnnehormoonid. Koomikud on mind aidanud ka kõige mustematel eluperioodidel. Nad on mulle tuge pakkunud raseduse ajal, kui segi pööratud hormoonid minu tujudega igasugu vingerpussi tegid. Nad on olnud minu parimad seltsilised, kui ma ennast väsinuna või üksikuna tunnen. Ausalt hetkel, kui Sohni on Soomes, olen ma stand-upidelt tolmukihi maha pühkinud ja veedan jälle peale pikka pausi "sedasamust oma aega" neid vaadates.  Praegust olukorda meeles pidades tuleb hoida positiivset meelt, hoida oma huumorisoont töös, toitsa seda uute ja huvitavate naljade ja tähelepanekutega elust enesest. Kusjuures Sohni tutvustas mulle kogu seda stand-up comedy maailma. Andsin sellele sõrme, kuid see võttis mu kaks kätt. Seetõttu mõtlesin üles reastada oma viis Netflixi lemmikut. Juhul kui kellegil pole Netflixi, siis Youtube´ist on need koomikud samuti leitavad. Siin nad on: 

Pilt: Alexandra Koch Pixabay.com Proovisin Fredit juba tund aega magama panna. No tee või tina, kutt puikleb vastu. Olen litsutud voodi kõige kaugemasse nurka kükitama, et noorhärra saaks segamatult veereda mööda voodit ringi nagu teerull. Kõik hea une puder ja rinnapiim, mida ta aeg-ajalt ahnelt juurde käib nulimas, on mööda voodit kenasti portsukeste viisi välja oksendatud. Jumal, kuidas ma ei viitsi hakata voodilina vahetama, üldse kohe ei viitsi. Öeldakse, et lastel tuleb lasta omaette ka tegutseda, ma nüüd lasengi. Minu palgaks sellise hetkelise pohhuismi eest on varsti ennast magama nuttev laps, kuid ma lihtsalt pidin hetkeks millegi muuga tegelema, et ärkvel püsida ja võimalikult rahulikuks jääda.  Kogu see koroonaviiruse asi pole tegelikult minu elu väga muutnud, sest ma olen niikuinii lapsega kodune. Täna selgus, et üks muudatus meie pere tavarütmi siiski tuleb. Nimelt Sohni läks eile Soome, kuid täna kuulutas Soomegi välja eriolukorra. Homsest suletakse riigipiirid,

Täna aknast vaadates tundus mõnus kevadine ilm ehk ideaalne aeg kiiresti Frediga ennast välja ajada ja D-vitamiini ammutama minna. Tundus lihtsalt hea mõte varakult lapsega jalust ära minna, et Sohni saaks rahulikult laelaudu paigaldada. Just, te lugesite õigesti, tõime reedel koju viimased vajaminevad laelauad. Ma nüüd ei tea, kuna Fredi toa lagi tehtud saab, kuid vähemalt on materjal koju varutud. Juhul kui Tallinki laevad enam suure koroonaviiruse paanika tõttu Soome vahet ei sõida, siis on Sohnil kodus tegevust küll. Kuigi ma ei usu, et asjad nii hulluks lähevad. Või siiski, sest IT´S CORONA TIME! Koroonaviiruse ümber käiv sigin-sagin aga ka varumise teema jõudsid lõpuks meie koduseinte vahel. Mõned on endiselt arvamusel, et paaniline varumine on täielik idiootsus. Kogu see koroonaviirus on massimeedia poolt üles puhutud. Asi pole nii tõsine. Seda viimast mõtlesin minagi kuni selle nädala neljapäevani. Varumine kriisiolukorraks pole tegelikult mitte mingisugune uudne asi, s

Mille peale teie oma väärtuslikku aega kõige enam kulutate? Minul on umbes kaks ja pool ajakulutajat. Esimesel kohal platseerub raudselt telefonis passimine. Kusjuures Netflixis leidsin üle pika aja ühe hea sarja, vaatasin selle kiiresti ära ja kõik. Vahepeal panen mingi filmi lihtsalt taustaks mängima ja ise teen samal ajal oma igapäeva toimetusi. Küll aga scrollin ikkagi Facebookis tühja, viibin ülearu palju aega TikTokis ja Youtube´is. Viimased päevad olen ma näiteks Brad Mondo seltsis aega veetnud. Brad on juuksur, kes siis filmib oma reaktsioone erinevate juukse makeover videode peale. Nagu miks? Ma elu sees ei kavatse ise oma juukseid värvida, veel vähem mingisugust tukka endale köögikääridega ette lõigata. Tuka lõikus jäi sinna viie aastase plikatirtsu katsetuste juurde, kus nüsisin ja nüsisin seni kuni minu otsaesist kaunistas mõne millimeetrine hari. Allikas: GIPHY.com Ma teadsin, et see on keelatud tegevus ning viisin oma makeoveri läbi teki all taskulambi valgel. Ü

Ütleme ausalt, et see esikus liistude paigaldamine on viimastel nädalatel veidi tahaplaanile jäänud. Hakkasin juba mõtlema, et kuhu see aeg ja aur meil läinud on, aga külalisi on käinud, ise oleme muude asjadega tegelenud. No ja see köök on lõviosa võtnud. Eelmise aasta jaanuarist kuni augusti kuuni välja oleme Sohniga köögi pärast tosinkond vaidlust maha pidanud. Mina ikka soovisin seda tellida, kuid Sohni on juba algusest peale mõlgutanud mõtteid seda ise meisterdama hakata. Toon välja mõned punktid, miks mina olen sellele projektile sõrgu vastu ajanud ja Sohni on proovinud minu meelt muuta. Minu vastuargumendid köögi ise meisterdamise osas: ➤ kordades suurem kodutöö. Kappide keskmised sügavused, kõrgused, töötasapinnad jne. Järsku jääb midagi olulist selle projekteerimisel kahe silma vahele- perfektsionisti õudusunenägu; ➤ aeg, mis Sohni puhul on limiteeritud faktor, sest nädalavahetused mööduvad linnutiivul. Minu ja Fredi jaoks on tema poolne tähelepanu mõneks ajaks täie