Kuna Sohni koju tuleb?

Pilt: Anita Pawlik Ma olen nii palju kirjutanud magamatusest, elust Frediga ehk peamiselt lapsega seotud teemadel.  Heakene küll, veidi halisenud ja kurtnud. Mis teha kui elu on hetkel rutiinne ja mingit erilist actionit  meil siin ei toimu. Olge inimesed ja kannatage see ära, sest minu päevad lihtsalt koosnevad hetkel peamiselt mähkmete vahetusest, lapse toitmisest, pesu pesemisest, koristamisest, kuidas lihtsalt ja kiirelt söönuks saada. Teate, mis on kõige hullem selle koristamise juures? See, et meie köögi osa koosneb vaid ajutisest töötasapinnast, kuid mitte ühtegi kappi, sahtlit ega riiulit pole valmis. Kõiksugu kuivainetepakkidel pole oma kohta. Köögikraami on juba igal pool jalus ja ripakil. Mulle meeldib kui elamises on võimalikult vähe asju silma all ning meie hetkeolukord on kaugel sellest. Ma muudkui koristan, asju tuleb aina juurde ja ma pidevalt paigutan neid igale poole küll kastidesse, kontorilaua sahtlitesse, aknalauale ja kuhu iganes veel. Seetõttu käib meil s

Pilt: Elizabeth Lies Ühesõnaga väike sissejuhatus enne kui asume asja kallale. Sohni ja tema vend töötavad Soomes samas ettevõttes ehk nad käivad sama graafikuga tööl. Sohni vennal on kaks last, üks saab peagi kuue aastaseks ja teine on kahe poolene (kui minu matemaatika ja mälu mind ei peta). Paar aastat tagasi veetsime nädalavahetuse Sohni vanemate juures maal. Nagu traditsiooniks on saanud ei puudu koosviibimiselt ka üks korralik ja hea saun. Nii me naised saunas leili viskasime ja eks saunalaval tulevad arutlusele kõige paremad teemad. Meil tuli jutuks koduste ülesannete jagamine. Sohni vennanaine teatas, et nädalalõpud on tema aeg, kus mees võtab majapidamise ja laste kanseldamise enda peale kuna tema vajab oma aega. Nende teine laps oli siis alles mõne kuune. Mina olin šokeeritud, et kuidas küll nii? Vennanaine teatas, et see pole mitte midagi imelikku kuna mees käib ju pühapäevast neljapäevani Soome puhkamas. Saab kodunt välja, näeb inimesi, õhtuti peale tööd on

Fredi katsikukingitus tema mähkimisstaabis. Just kurtsin siin , et Fredi pepu oli eelmisel nädalal hauduma läinud ja meie armsast pärdikust oli saanud õnnetu ja nutune paavianike. Kasutasime küll Sudocremi, Bepanthen kreemi ja salvi, puistasime taguotsa üle kartulitärklisega, pesime lillaveega, tegime kummelikompressi, "õhuvanne", andsime lapsele lisaks piimhappebakterit. Mõistus hakkas juba otsa saama, kui jäi veel üle proovida mõnda uut mähmemarki. Mähkmemajandus on minu ja Sohni jaoks täiesti uus maailm nagu kogu see lapsevanemaks olemine üleüldse ja nii me iga päev õpime ja kasvame koos lapsega. Olles mähkmete osas täiesti tumbad, siis meie haarasime esimese asjana soodustusega müügis olevad mähkmed . Üsna loogiline, eks? Viskasime ostukärusse kohe kaks suurt pakki ja Sohni tõi Soomest ühe suure paki sama marki mähkmeid veel juurdegi, sest seal olid need poole odavamad. Parem olgu kodus rohkem kui vähem, hea kohe võtta ja ei pea nende pärast koguaeg poe vahet joo

Meie kaunis autovõti Meil kõigil on aegajalt see nõme päev, kus reaalselt hommikust õhtuni kisub kõik viltu, koguaeg midagi ebaõnnestub ja pisemgi asi ajab sind endast välja. Just täna mind taolise päevaga "õnnistatigi".  Alles ma nädalavahetusel kurtsin, et elu pisikese beebiga kodus on väga rutiine. Oled nelja seina vahele kinni aheldatud, anna ainult tissi, lase krooks välja, vaheta mähkmeid. Ainuke vaheldus on lapsega jalutamas käimine, aga aknast välja vaadates on ilm ikka maru sant. Nagu tavatsetakse öelda, siis asi pole halvas ilmas vaid halvas riietuses niiet oleme isegi vihmaga end välja ajanud. Saaks no mingisugustki vaheldust. Laupäeva õhtul tegi Fredi suurt kisa ja voilaa tema pepu oli punasemast punane. Terve eilse päeva me tohterdasime seda ja ma lasin veel öösel vapralt edasi. Iga väiksema aevastuse, puuksu või köhatusega on tal kohe kakatriip mähkmes, mis teeb poisile ilmselgelt kohe hirmsat valu. Tänane öö oli vaevaline. Söötmise ajal tegin õhuv

Pilt: Photo by Jonathan Cosens Kui me Sohni sünnipäeva augustis pidasime, siis ta ema manitses meid ja ütles, et elame hauavaikuses 😂😂😂. Temal on küll nii, et televiisor või muusika peab koguaeg taustaks mängima. Igatahes loeti meile sõnad peale, et lapse tulekul peab kuskil koguaeg midagi pidevalt häält tegema. Me tegelikult võtame selle soovituse kuulda, sest pärast on laps ka hauavaikusega harjunud ja meie peame lõpuks kikivarvukil ringi liikuma, sest laps võib iga kiiksu-kääksu peale üles ärgata. Seljuhul pole see mingi elu vaid täielik põrgu. Issake me hetkel ka istume elutoa diivanil taustaks kostab ainult pesumasin, mis uut laari Fredi riideid tsentrifuugib. Kui Sohni kodus, siis ikka kuskil mingi puur undab, saag töötab ja akutrelli uriseb, kuid hetkel oleme remondi tahaplaanile jätnud ja naudime kolmekesi olemist. Praegugi mõnuleb Fredi Sohni süles ja vaikselt suigub unne.  Meie elamises pole televiisorit. Ma tean, see võib nii mõnegi jaoks tunduda täieliku piin

Sohni kolmenädalane puhkus on läbi ja nii ta üleeile taaskord Soome poole teele asus. Tema lahkumise järel tundus elamine kuidagi eriti tühi. Ka lapse osas oli temast tohutult suur abi. Enamuse mähkmete vahetamise, lapse kreemitamise ja kõik sellega seonduva võttis ta palumata enda peale. Lisaks aitas ta mind öösiti, võttes mitte uinuva lapse enda rinnale rahunema, et mina saaksin natukenegi sõba silmale. Ei mäletagi, kas olen varem nutnud sellepärast, et Sohni tööle läheb igatahes üleeile võttis korraks silma märjaks ikka küll. Meil on Sohniga pidevalt suured plaanid, ideed ja tegevuste nimekirjad olnud, mis meile omaselt muutuvad vahepeal sekundis mitu korda. Need olid juba siis, kui ma veel rase olin ja nagu kiputakse ütlema, et laps ei ole takistuseks mistõttu polnud me isegi mõelnud, et peame midagi ootele panema. Amatööride värk, sest tegu on meie esimese lapsega ja me alles kujuneme lapsevanemateks. Kogu elukorraldus on niivõrd uudne. Meie mõtlesime omakorda, et mis

( Trummipõrin ) Me saime oma pätsikese, oma marakrati lõpuks kätte. Kusjuures täpselt tähtajal ehk 24. septembril. Nüüdsest alates nimetame teda siin blogis Frediks. Olen julgelt üle nädala hoogu võtnud, et tema sünnilugu kirja panna, kuid hetkel käib kogu meie elu tema rütmis ja rütmi all ma mõtlen seda, et noorhärral on öö ja päev totaalselt sassis. Lisaks kõigele on ta ikka meeletu vasikas, kes võiks kasvõi 24 tundi järjest tissi otsas mõnuleda. Tunnen ennast tõelise lüpsilehmana, ausalt 🤣. Viimased päevad on ta meeletult nutune olnud ja teinud ainult lühikesi uinakuid, mis omakorda on muutnud minu üleväsinud mõrraks. Alles eile avastasime, et üks voldike tegi talle liiga, mida nüüd hoolega tohterdame. Lõpuks ometi magas ta täna öösel ilusti ( sülitan kolm korda üle õla ja koputan vastu lauda ), mis andis mulle võimaluse üle pika aja taas inimesena tunda ja blogida. Hakkame siis pihta. Need, kes ei mäleta või ei tea, siis minu kõige suurem hirm oli see, et sünnitegev