Kuna Sohni koju tuleb?

Fredi arvates ei sobi kuuseehted kuuse külge. Tema arvates tuleb kõik ehted eemaldada ja need kõikvõimalikesse kohtadesse ära käkkida. Ühesõnaga ma tõin eile auto remondist tagasi, lootuses, et nüüd oleme selle auto putitamisega ühele poole saanud. Õhtul otsustasin veel üksinda poodi minna, et veidi autoparklas oma viie minutilist zen-aega nautida. Sohni jäi Frediga koju. Nad saavad kahekesi väga hästi hakkama. Jõudsin ehk kilomeetri kodust eemale sõita, kui Sohni helistas, taustal üürgamas Fredi, "emmmmmeeee, eemmmee, emme, emme!". Kuna sellist asja pole varem olnud, siis keerasin autonina kodu poole tagasi ning tegime Sohniga vahetust. Jätsin auto trepikoju ukse ette vaikselt tuksuma seni kuni Sohni end kähku riidesse paneb ja ise poes ära käib. Kui ma autost väljusin, siis kuulsin mingisugust kolinat. Mõtlesin, et ju kukkus rattakoobastesse jäänud lumekamakad maha. Oleks  see olnud need lumekamakad. Lamasklesin Frediga diivanil kui Sohni järsku tuppa sisse sadas ise tatita

Pilt: Annette Meyer Pixabay.com Huvitaval kombel oli mul eelmisel aastal kaks lubaduste ja soovide vooru. Esimene vahetult enne aastavahetust (mida saad lugeda SIIT ), siis kui mina lihtinimesena ei teadnud veel koroonast mitte kui midagi. Teine (mida saad lugeda SIIT ), esimese koroonaviiruse laine ajal, kui kehtis eriolukord ning me istusime kodudes isolatsioonis ja Sohni oli kaks kuud Soomes, teadmatuses kuna selline eluolu kord lõppeb ja kas üldse. Kõik on laias laastus isegi täide läinud.  Tegelikult see koroonaviiruse esimene laine mõjus minu füüsilisele vormile väga hästi, kuid sügisel hakkas kaalu muudkui tagasi tiksuma. Kaalunumbri ees on veel number 6 niiet pooleldi on eelmise aastal püstitatud eesmärk täide läinud. Perfektsionistina ma pole selle tulemusega rahul, aga teades end, siis mida aasta lõpu poole see elu veereb seda mugavamaks ja laisemaks ma muutun oma lubaduste täitmises. Ja pool kaotatud kilodest on tagasi. Samas ma pole aastaid nii palju aega ja energiat pühend

Hinga, hinga, hinga, hinga veel üks kord häästi sügavalt sisse. Ma olen nüüd valmis. Tegelikult pole, aga selle asjaga tuleb ühele poole saada. Kas nüüd või mitte kunagi? 5, 4, 3, 2, 1 siit see tuleb! Minu teraapia nurgake avane. Olete valmis? Ma tean, et jõululaupäeval oleks ehk passlikum sellega lagedale tulla, kuid kellel siis seda aega ja mahti on minul siia kirjutama tulla ja teil lugema, eks. Kui me algselt mõtlesime Sohniga üksteisele kingid teha ning need 24. detsembril muside, kallide, kummarduste ja kniksude saatel üksteisele üle anda, siis te eksite. Plaan muutus hetkest, kui Sohni pakkus välja, et võiksime teha hoopiski suure kingituse meile kõigile. Kui nüüd väga väga väga aus olla, siis eelkõige minule. Ma pakun, et see oleks olnud mu elu kalleim kingitus. Nimelt Sohni mõtles kingitusena nõudepesumasinat. Sekundi jagu ma isegi mõtlesin, et uhhhh milline VASTAPANDUMATULT TÄHELEPANELIK JA HOOLIV ISEND see minu Sohni ikka on. Kuid see kestis sekundi. Hea küll, veidi kauem eg

Üks minu kõige kõige lemmikumaid talispordialasid on ilmselgelt kelgutamine. Võite ette kujutada, et kui väikseimgi lumekate maha tuleb, pääseb mu sees tõeline laps välja. Sohni ALATI naerab seda, sest enne kui meil Fredi oli, siis ma laenasin lapsi, et nendega mäele kelgutama minna. Kogu oma parima tahtmise juures ma poleks üksinda või koos Sohniga seltskonda sulandunu. Hea küll, Sohni poleks elu sees nõus minuga kahekesi kuhugi kelgumäele minema. Aga, oi kuidas MA ARRRRMASTAN KELGUTAMIST! Täna oli just see päev, kus ma hommikul soigusin jõulutunde puuduse üle. Tee mis sa tahad, aga vot mida põle seda põle. Ma isegi olen täiega kodu kaunistamisele käega löönud, selleks peab selline õige tunne peale tulema. Mul oligi, korraks, aga siis kõiksugu argimured trügisid ette ja võtsid koha esireas.  Kui ma eileAA, aknast välja vaadates, arvestatavat lumekihti nägin ei mõelnud ma sekunditki kauem. Tuli tegutseda. Kiiresti endale ja Fredile midagi söödavat kahmata ning suunduda otsejoones Fredi

Kurgijupp kuulub tihtilugu Fredi avastusretkede arsenali. Jube hea on uudistada ja samal ajal kurki närida. Meil hakkab jõulutralli ajakava ning pühadeplaan vaikselt ilmet võtma. Vaja on veel tegelikult kingid osta, mida me pole endiselt teinud. Ja me pole endiselt kodu kaunistanud (välja arvatud ühed jõulutuled aknal) ega kuuske tuppa toonud. Tundub, et kõik on taas viimasele minutile jäänud, mis on üdini meielik. Sohni üldse vahepeal mõtles, et veedame selle aasta jõulud oma pisikese pere keskel ning iga-aastane sadu kilomeetreid pikk teekond ühe pere juurest teise juurde jääb seekord ära. Kuid kuna Sohni on nüüd pikemalt Soomes ning tuleb alles järgmisel nädalal koju, siis mina kibelen küll jõulude ajal korteriseinte vahelt korrakski välja. Sohni pere juures on planeeritud 10 euro väärtuses loosipakid ja ma tahan need enne järgmist nädalat kindlasti ära osta.  Ma muidugi ei kujuta ette, mida ma kingituse pakki pistan. Õigemini, ma tahan kõik kingid osta mugavalt kodust lahkumata, ag

Pilt: Pinterest.com Vot see oleks alles sõprus :) Käisime Sohni vanemate juures maal, kus on maja täis kasse. Õigemini kolm kassi (minu mõistes palju), kellest kaks on nn. dekoratiivkassid (ehk üdini toakassid) ja üks alfa kass, kes peamiselt veedab aega vabas õhus ning kobib parema meelega õhtul tuppa sooja. Viimane on muidugi kangema iseloomuga ning poputamine ei kuulu teps mitte tema isepäise loomusega kokku.  Fredi tundis nendest kassidest meeletut suurt rõõmu. Ajas neid taga, silitas neid hellalt, jälgis pingsalt igat nende sammu ja söödud krõbinat. Kui karvakerad olid mänguhoos tahtis noorhärra kõigest väest, et teda ka kampa võetaks. Tegelikult mina sellele nii väga tähelepanu ei pööranudki, kuid Sohni täitsa muuseas teatas, et ehk me peaksime siiski koera või kassi võttu kaaluma, siis ei tunne Fredi end nii üksikuna. Kujutate ette, kui kurb on mõelda, et äkki Fredi tõesti tunneb end üksikuna 😭.  Allikas: GIPHY.com Mees, kes on siiani totaalselt igasuguste koduloomade vastu oln

Kes arvab, et kui sulle lihtsalt paks öeldakse, siis see on solvav. Ma ei tea, mu meelest on üsna solvav, kui keegi küsib, kas ma olen rase. Ennem kraabin nõelaga endale otsa ette, et olen paks ja teadlik sellest. Sorry lasin kohe alguses veidi auru välja.  Ühesõnaga olen viimasel ajal kaalu ja keha juttu nii palju lugema, et mõtlesin enda omast ka heietada.  Olles varasemalt olnud tunduvalt kogukam neiu, siis ma olen isegi klubis saanud kommentaari, et endale päts ahju kerkima pandud, kuid jood ja paned pidu. Autš, see oli tõesti valus, kuid eelnevalt mekitud rumm koolaga tõesti pehmendas seda valu. Veidigi. Salamisi mõtlesin, et on ikka mats😖.  Mind on ka poes kallistatud ja õnne soovitud. Kui olen küsinud, et mille eest, siis on öeldud, et ikka peagi sündiva lapse puhul. Mille peale ma olen teatanud, et ma pole rase vaid lihtsalt PAKS. Suht 9 kuud hiljem sündis Fredi niiet siinkohal ma kipun arvama, et sellel inimesel olid ennustaja võimed, sest tol hetkel ma kas olin juba rase või

Pilt: Pixabay.com Kuna Sohni, aga ka paljud meie tuttavad, Fredi koroonatesti määramise uudise peale teatasid, et koroona ju lastele külge ei pidanud hakkama, siis see on ekslikult formuleeritud lause. Ma arvan, et selle all mõeldakse pigem seda, et tõenäosus, et lapsed koroonasse nakatuvad on lihtsalt väiksem, kuid mitte olematu. Lisaks pole lapsi nii massiliselt testitud kui täiskasvanuid. Räägitakse, et lapsed pidavat selle viiruse ka kergemini läbi põdema. Niiet päris must-valge see asi ei ole. Üldse siin infoülekülluses ei tea, mis on õige või mis on vale. Eks me kõik imestasime, et meie pisikest junsut peab nüüd torkima hakkama.  Fredile väljastati eelmisel neljapäeval saatekiri COVID-19 testimisse . Testima jõuti lõpuks eile. Kui laupäeval testimispäeva kokkuleppisime, siis lihtsalt mainiti, et tund enne kohale jõudmist võetakse ühendust. Öeldi veel sedagi, et nad koha peale jõudes vaatavad, kas proov võetakse ninast või kurgust. Tulevad kuna tulevad, tahaksin lihtsalt selle asj