Otse põhisisu juurde

Koroona test ja tulemused

Pilt: Pixabay.com

Kuna Sohni, aga ka paljud meie tuttavad, Fredi koroonatesti määramise uudise peale teatasid, et koroona ju lastele külge ei pidanud hakkama, siis see on ekslikult formuleeritud lause. Ma arvan, et selle all mõeldakse pigem seda, et tõenäosus, et lapsed koroonasse nakatuvad on lihtsalt väiksem, kuid mitte olematu. Lisaks pole lapsi nii massiliselt testitud kui täiskasvanuid. Räägitakse, et lapsed pidavat selle viiruse ka kergemini läbi põdema. Niiet päris must-valge see asi ei ole. Üldse siin infoülekülluses ei tea, mis on õige või mis on vale. Eks me kõik imestasime, et meie pisikest junsut peab nüüd torkima hakkama. 

Fredile väljastati eelmisel neljapäeval saatekiri COVID-19 testimisse. Testima jõuti lõpuks eile. Kui laupäeval testimispäeva kokkuleppisime, siis lihtsalt mainiti, et tund enne kohale jõudmist võetakse ühendust. Öeldi veel sedagi, et nad koha peale jõudes vaatavad, kas proov võetakse ninast või kurgust. Tulevad kuna tulevad, tahaksin lihtsalt selle asjaga ühele poole saada. Päris arvestatav ärevus oli, sest ma ei kujutanud ette, kuidas Fredi sellele proovi võtmisele reageerib. Ikka hiilib kerge paanika ligi. Olgem ausad, isegi kui mulle oleks see test määratud, oleksin sama paanikas, sest see pikk pulk on hirmuäratavalt pikk ja seda susatakse ikka hirmuäratavalt sügavale ninna. Teiseks peame me Fredi nina 5-6 korda päevas Humeriga läbiuhama ja pumbaga puhastama. Kui praegugi meenutab, pumbaga nina puhastamine, rohkem kreeka maadlust, siis kuidas ma seda teen peale proovi võtmist. 

Ma tõesti arvasin, et nad ei jõua esmaspäevalgi meie juurde, taolisel kibekiirel ajal. Kell oli juba kolm, siis neli ja ma olin end mõttes juba ette valmistanud, et varsti hakkan ikkagi kedagi taga ajama. Lobisesin parasjagu sõbrannaga, kui tuli kõne võõralt numbrilt öeldes esimese asjana "Tere koroonabrigaad siin pool!" ning enne kuut õhtul olid nad juba ukse taga. 

Kõik oli tibens-tobens kuni selle hetkeni, kui pidin Fredit kinni hoidma. Algas tõeline hädakisa. Õigustatult, sest, kes tahab olla kinni hoitud ja kahtlane valges kombekas ja maskis naine hiilib mingisuguse veelgi kahtlasema esemega ligi. Poorvivõtija üritas küll Fredit rahustada, seletades, et teen siit ninasõõrmest sušš-sušš-sušš ja teisest. Ta andis endast parima, kuid tema katsed ei mõjunud Fredile ilmselgelt üldse. Mõni sekund ja asi tehtud. Nii kui proov sai võetud ning Fredi minu haardest vabastatud, lõppes ka kisa. Kuigi noorhärra oli väga solvunud.

Testi vastused tulevad küll maru ruttu, sest täna saime tulemuse juba teada. Fredi proovi vastus oli negatiivne. Mida me isegi juba arvasime, aga teate kunagi ei tea, eksole. Lõpuks kui Fredi eile ööunne jäi, oli minul meeletu pingelangus ja ma lihtsalt võtsin õhtu enda jaoks, tehes iluprotseduure ja ligunedes sooja vee all ning pugesin ikka väga vara põhku. 


Niiet meie koroona kogemus saigi siinkohal läbi (sülitan kolm korda üle vasaku õla), loodan, et see jäi ka viimaseks. Jesss, ma saan minna jõulukaunistusi hankima, sest kuhugi kodukoopasse ma ka end nüüd selle viiruse pärast ei peida. 

Püsige terved!


Adios amigos!


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe