Ma ei tea kuidas teil on, aga inimene harjub kõigega ning minagi olen selle koroonaga kuidagi sina peale saanud. Võib-olla on asi selles, et me kobisime Frediga maale, mis on toonud ka märgatavat vaheldust mistõttu pole aega isegi sellele mõelda. Ma ausalt kavatsesin koju tagasi minna alles siis, kui tuleb isu, kuid Sohni tuletas mulle meelde, et järgmisel nädalal on vaja näidud ühistule esitada niiet pikka pidu mul siin pole ja lähiajal pean autonina taas koduteele keerama. Ma juba teist päeva murran pead, et mitmendat nädalat Sohni Soomes juba on olnud. Nii pikk aeg, et isegi arvepidamine on sassi läinud. Minu arvutuste kohaselt algas tänasest seitsmes nädal. Ühesõnaga palju. Alguses ma põdesin, et eriolukorra ajal kui palutakse püsida kodus ning mina otsustan lapsega minna maale. Nüüd mul pole kahetsuse raasugi, sest tean, et selle aja peale oleksin koduseinte vahel üksi hulluks läinud. Ma jäingi mõtlema, et kaua inimesed tegelikult jaksavad riigi poolt määratud suuniseid
Tavaline mutt blogimas endast, kuid peamiselt oma elukaaslasest Sohnist, meie aastasest põnnist Fredist. Lisaks, mis toimub meie koduseinte vahel ning kuidas me veel kohaneme sellest uues ja avastamist täis lapsevanemluse maailmas. Sea end mõnusasti istuma ja loe näiteks paar esimest blogipostitust läbi, et rohkem aimu saada.