Üks amps emme eest, üks amps issi eest. Fredi lisatoitmine

Teate ma lugesin ühel õhtul meie blogi ja kohe hakkasin igatsema detailsemaid lugusid Fredist, tema kasvamisest, edusammudest, pättustest ja iga kuistest arenguhüpetest. Sellised asjad ununevad uskumatult kiiresti ja vahel on tore lugeda ning ajas tagasi vaadata. Selleks, et seda kõike kajastada pean ma ennast kokku võtma ja rohkem kirjutama. Ilmselgelt, eks?

Oleme nii kaugel, et paras aeg on juttu teha Fredi lisatoidust. Tegelikult öeldakse ning kirjutatakse, et lisatoiduga võib alustada põhimõtteliselt siis, kui arst selleks loa annab. 4,5 kuusena käisime Frediga arstlikus kontrollis ning ta oli kaalust juurde võtnud 1,1 kilogrammi. Igati normaalne. Meie perearst lihtsalt päris, kas me juba harjutame teda muuga. Minu vastus oli jaatav ja teema oligi lõpetatud. 

Ma tean, et tegelikult Fredi kosus ainuüksi rinnapiimal olles väga jõudsalt, kuid sellest hoolimata otsustasime talle toidumaailma tutvustama hakata kohe, kui põnn nelja kuuseks sai. Selleks oli tegelikult kaks mõjuvat põhjust, miks me ei oodanud kuni Fredi poole aastaseks saamiseni. Esiteks Fredi ülihelikiirusel läbi käiv kõht, sest tema oli just taoline rinnalaps, kes suutis ööpäeva jooksul rohkem kakada, kui mul käe peal sõrmi on ja nende kordade kokku lugemiseks tuli vahel varbadki appi võtta. Teiseks, oli Fredi super miniuinakute tegija ning ööunne läks vahetult enne südaööd. Nende kahe punkti põhjal tundus igati loogiline tema menüüs muudatusi teha.

Ütleme nii, et lisatoidu andmine hakkas seedimisele kohe positiivset mõju avaldama ning kangem kraam jõudis 1-2 korda päevas mähkusse. Samuti vähenes öine mähmevahetus ühe kuni kahe korra peale, mis on taaskord võit mulle, sest puhkasin tänu sellele paremini öö jooksul välja. Muidugi ma õhinaga uskusin, et lisatoit on parandanud tema unegraafikut, sest paar nädalat läks ta  õhtul kell kaheksa või poole üheksa ajal ööunne. Ma tõemeeli arvasin, et see samune hea une puder on imet teinud. Tegelikult mulle näib, et Fredi on ajaga lihtsalt liikuvamaks muutunud mistõttu hakkas ennast päeva jooksul rohkem ära väsitama. Kindlasti peale putru ta magab korraga kauem ja ei nõua peale tunnist magamist kohe tissi. Sain tänu sellele veidi rohkem õhtust aega endale ning kodule pühendada. Vahepeal jäi Fredi jälle kella kümne või üheteist ajal ööunne, kuid uinakute ajastamise ja nendega laveerimisega olen selle saanud jälle normaalsele ajale tagasi nihutada. 

"Fredi saab enne juurikaid ja KUNAGI hakkab magusaid püreesid sööma. Meie ei hakka nänniga kohe tema isu ära rikkuma." 

Kas ma olen kuskil maininud, et Fredi esimene amps oli küüneotsatäis lusika peale kraabitud banaani, mille Sohni talle maal andis? Kui ei ole, siis nüüd teate. Säh, meile meie põhimõtted, sest ega asi paremaks ei läinud ning üsna pea oli ta maitsta saanud püree kujul mangot, pirni, mustikat, õuna JNE.

Fredi lemmik maius. Üldjuhul annan magusat püreed peale köögiviljapüree söömist. Samuti ei ole ma 100g korraga Fredile veel sisse söötnud. Pidevalt kardan, et söödan teda äkki üle. 

See nimekiri jätkuks, sest Sohni taris talle Soomest ikka igasugu puuviljasegusid. Ühel hetkel tõmbasin natukene selle magusamale osale pidurit. Kuigi tal on nüüdseks kujunenud traditsiooniks iga õhtune õun, mida talle meeldib läbi võrgu nosida. Mina krõpsutan alati vahepalana õuna ning ühel hetkel hakkas Fredigi seda väga häälekalt nõudma. Kuidas ma siis ei anna, kui laps nõuab.

Putrudest sai ta nelja kuuselt kõige esimesena HIPPI hea une putru, mille pakendil oli küll suurelt kirjas "ilma lisatud suhkruta", kuid tundus ikka magusam suutäis olevat. Kohe kui Fredi sai kuue kuuseks, siis ostsin talle spetsiaalseid mitmevilja putre, mille ettenähtud koguse olen poolitanud nii, et ühe osa saab ta hommikult, teise osa õhtul. Veega on see selline paras maitsetu ollus, kuid olen tavaliselt ikka rinnapiima sinna hulka lisanud. Nii sööb Fredi seda suurema isuga.

Esimesed köögiviljad, mida ta sai olid suvikõrvits ja kõrvits, mille ise talle valmistasime. Väga hästi lähevad talle peale näiteks brokoli, lillkapsas ja bataat. Ei taha nüüd ära sõnuda, aga Fredi köögiviljadega ei pirtsuta. Ta on juba proovinud sea- ja kanaliha, mille vastu samuti ühtegi pretentsiooni ta ei esitanud. Ainus okserefleksi tekitaja on olnud kalaga püreed. Need talle kohe üldse peale ei lähe. Võib-olla hiljem saab ta nendega rohkem sina peale.

Kas teha püreesid ise või osta poest?

See püreede ise tegemine on kahe otsaga asi. Ega need poes müüdavad juurikad ei ole mahekaup vaid pestitsiididest ja väetistest kindlasti omajagu pungil. Oled õnnega koos, kui saad mahedat kraami mõnest talust või oled head ja paremat ise kasvatanud ning ühte-teist talveks panipaika varunud. Meil nii hästi pole selle mahekraamiga paraku läinud. Ainus asi on kartul, mida saame talvel Sohni emalt, kuid kõik muu tuleb poest. Ütlen ausalt, et ega pole väga vaeva ka näinud, et otsida mõnda kohalikku talupidajat. Peaksin tegelikult jalad tagumendi alt välja võtma ja otsingutega pihta hakkama. Eriti praegu on igati passlik mõnda kohalikku tegijat toetada.

Tihti öeldakse, et ise püree valmistamine tuleb odavam. Jah, kindlasti on see suur tükk lillkapsast poeletilt odavam osta, kui 100g purgi pistetud püreed, kuid kui me hakkame nüüd juuksekarva lõhki ajama ning arvutame juurikate hautamiseks kuluva elektri ja oma aja, mis sellega mässamise peale läheb. Kui odav see ikkagi tuleb? Alguses tegime suure hurraaga ise talle püreesid sellel lihtsalt põhjusel, et lisatoiduga harjutamisel on toidu kogused nii väikesed, kuid poest ostetavad püreed säilivad peale avamist külmkapis nii lühikest aega. Ühel hetkel viskad lihtsalt toitu minema. Meie beebigrupis paljud panid viimsepäeva püree kiirelt sügavkülma. Mina selle nipi peale õigel ajal muidugi ise ei tulnud.

Ei saa salata, kuid kodus ise oma lapsele toitu valmistades saab tegelikult nii palju häid asju kokata, mida poelettidelt elu ilmaski ei leia. Ahjus pehmeks küpsenud kõrvist või ahjuõun viib endalgi keele alla ja maitseb beebilegi väga hästi. Enda tehtud püreed tulevad riietelt pestes ikka maha, kuid nii mõnigi poest ostetud püree jätabki pleki. Nühi kasvõi käed villi, aga puhtaks ei saa. Samuti ise valmistatud toit lõhnab hästi. Mõnelt poest ostetud püreelt kaant maha võttes tahaks koheselt minestada, sest see lõhn, mis just su ninasõõrmetesse jõudis paneb öökima.

Kuid ka meil on ette tulnud, kus ise püreede valmistamiseks ei ole mahti või mugavus lööb taas lagipähe ning teeb laisaks. Ei läinud kaua, kui Sohni avastas pikema säilivusajaga püreed Lidl-ist, mis olid hinna poolest tunduvalt odavamad, kui Eestis müüdav kraam. Läksin lihtsama vastupanu teed ning söötsin neid Fredile sisse.

Piltti on püree, mida oleme koju peamiselt ostnud. Pildil on üks kalaga püree, mis Fredile kohe üldse ei maitsenud ja see on ka kapipühja nüüd seisma jäänud. Piltti kartuli ja sealihapüreed vintsutas Fredi see-eest kahe suu poolega. 

Nüüd ei tule Sohni nii pea Soomest koju ning meie püreevarud on otsas. Me oleme alati söönud kodus omajagu juurikaid ning mul polnud probleemi need eraldi potti pista ja madalal tulel lasta neil valmida. Isolatsioonis passides on aega lademetes käes. Mida targemat ma ikka teen, eks? Püreestasin kraami ära ja ladusin jääkuubikutehoidjasse ning viskasin sügavkülma.

Jääkuubikuhoidjad pärinevad poest Apelsin. Kolmest kaks olen juba kahjuks suutnud ära lõhkuda, sest plastik muutub sügavkülmas hapraks. Kärsitu inimesena olen kohe sellele kurjakuulutavalt noaga kallale läinud, et kuubikuid ruttu kätte saada ja sulama panna . Ilmselgelt on jupid taga. Olen nüüd kannatlikum ja enne kuubikute võtmist lasen aluse sooja vee alt läbi või hoian seda veidi aega toatemperatuuril. Mõtlesin, et äkki silikonist vormid oleksid palju mugavamad.

Sama tegin ka lihakraamiga, mis mul toitumiskava jälgides siit ja sealt toidu vaaritamise käigus üle jäi. Hauduma, saumiksriga peeneks ja sügavkülma. Olen nii kuubikutest eri püreesid kokku seganud. Ühesõnaga nii see Fredi lisatoitmine meil hetkel kulgeb.


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.