Kuna Sohni koju tuleb?

Minu emme muudkui  kurdab oma sõbrannadele, et kaal teeb muret ja lisakilodest on vaja kiiremas korras lahti saada. Olgem ausad, viimasel ajal ma muud ei kuulegi. Heakene küll, päevas ma pean pidevalt vaatama, kuidas ta oma pisikese köögikaaluga süüa kaalub. Grammise täpsusega, mis tähendab, et köögis veedab ta nüüdseks kordades kauem aega. Mina pean seni tema tegemisi jälgima kiiktoolis või mängumatil külitades. Tore küll. Issi pidevalt kordab emmele, et ainult toitumisest ei piisa, liikumine aitab kõvasti sellele kõigele kaasa. Siin tulengi appi mina, pisike Fredi isiklikult.  Nii mõnigi õhtu paneb emme mingisuguse edasi tagasi hüppava naise arvutiekraanile. Õnneks on selle naise käes ka beebi, mis minu tähelepanu koheselt köidab ja nii me hüppame mööda elutuba või käime üles alla. Emme teeb naljakaid häälitsusi kaasa, et mul igav ei hakkaks ja võimalikult lõbus oleks. See osa on isegi täitsa okei, kuid kõhulihaste treenimise osa pole minu lemmikute killast ning seda ma k

Meie paarisuhe ei ole ka alati lust ja lillepidu. Alles detsembris oli meil suuremat sorti diskussioon, mille muu, kui kodu osas. Minu visioon oli, et jaanuaris teeme esiku valmis ja soetame kööki puudu oleva parketi. See, et Fredi toas said seinad tehtud (täpsustan kolm seina) on vaid suureks boonuseks. Mõtlesin, et kodu osas hakkavad asjad liikuma, kuid seda punktini, kus Sohni teatas, et auto läheb jaanuaris JÄLLE remonti, mis tähendab asjade ümber kalkuleerimist, sest kodu osas tuleb millestki seljuhul loobuda. Jah, me kalkuleerime iga kuu, iga päev, sest meil ei kasva kuskil toanurgas rahapuud, mille küljest vajadusel viiesajaseid noppida. Võiks ju olla, eks? Mulle meeldib mõte, et raha ei tee õnnelikuks, aga see teeb rahulikuks. Nii see tegelikult ongi. Tol hetkel oligi hea, et me natukene auru välja lasime ja ütlesime välja, mida parasjagu mõtleme või arvame. Kõik sai klaaritud kuigi Sohnil jäi mõru maitse suhu ja terve esiku seinte värvimise aja ta muudkui torises, kuidas MINU

Käisime maal palju jalutamas ja iga kord saatsid meid just sellised uudishimulikud  pilgud 😂. Seoses Fredi magamisega, siis pean oma sõnu sööma, kohe pugima neid omajagu. Ma nii mäletan, kuidas ma rasedana teatasin, et Fredi hakkab oma voodis magama ja jutu lõpp. Ei tule kõne allagi, et ta meie kõrvale jääb, et me üldse sellist kommet talle sisse juurutame. Kõik kogenumad naised ikka proovisid mulle selgeks teha, et see, kui laps sinu kõrval magab, on rinda andes mugav, kuid mina ikka mõtlesin, et see ei saa olla mitte kuskilt otsast mugav ega ohutu. Ma lubasin, et poiss magab oma voodis isegi siis, kui Sohni Soomes on. Reegel on reegel, ei mingeid mööndusi. Lugesin igasugu hirmujutte, kuidas lapsed nihverdavad ema pikad juuksed ümber oma kaela ja seeläbi lämbuvad. Kuidas vanemad on neile öösel magades peale keeranud ja ära lömastanud. Emotsionaalsele rasedale ei soovita taolisi asju ajaviiteks lugeda. Mina tegin selle vea ja seetõttu olin kaljukindel, et lapsega koos ühes vo

See on totaalselt minu kirjeldus ja reaalselt ma mitu aastat olen taolist asja harrastanud. Nüüd me tõesti peame Sohniga poodlema minema, sest keldris arvasin targa peaga, et kipsplaadi peale pandud riietekastidega ei juhtu midagi. Juhtus ikka küll, need vähesedki riided, mis mul olid, osaliselt hallitasid. Reedel alustasime sõbrannaga toitumiskavaga. Miks mitte kohe 1. jaanuaril? Esiteks otsustasime kõik hea ja parema elamises nahka pista ja oma patused söögiisud ära rahuldada. No ja kui aus olla, siis sain alles 2. jaanuaril kolme kuuse Fitlapi kasutusaja osta. Igatahes otsustasime sõbrannaga uuest aastast jalad tagumendi alt välja võtta ja enda kaaluga tegelema hakata.  Sohni tuli lagedale trahvisüsteemiga kindlustamaks, et me ikka ilusti selle toitumisega reel püsiksime ja lõpuks jõuaksime loodetud lõpptulemuseni ka. Ühesõnaga kui patustame ühe toidukorra, siis saavad mehed ühe euro võrra rikkamaks ehk kui mina eksin, siis kergitan oma kukrut sõbranna mehe rahakotti ja