Vaheldus maal ja ööd tissipuugi seltsis

Käisime maal palju jalutamas ja iga kord saatsid meid just sellised uudishimulikud  pilgud 😂.

Seoses Fredi magamisega, siis pean oma sõnu sööma, kohe pugima neid omajagu. Ma nii mäletan, kuidas ma rasedana teatasin, et Fredi hakkab oma voodis magama ja jutu lõpp. Ei tule kõne allagi, et ta meie kõrvale jääb, et me üldse sellist kommet talle sisse juurutame. Kõik kogenumad naised ikka proovisid mulle selgeks teha, et see, kui laps sinu kõrval magab, on rinda andes mugav, kuid mina ikka mõtlesin, et see ei saa olla mitte kuskilt otsast mugav ega ohutu. Ma lubasin, et poiss magab oma voodis isegi siis, kui Sohni Soomes on. Reegel on reegel, ei mingeid mööndusi. Lugesin igasugu hirmujutte, kuidas lapsed nihverdavad ema pikad juuksed ümber oma kaela ja seeläbi lämbuvad. Kuidas vanemad on neile öösel magades peale keeranud ja ära lömastanud. Emotsionaalsele rasedale ei soovita taolisi asju ajaviiteks lugeda. Mina tegin selle vea ja seetõttu olin kaljukindel, et lapsega koos ühes voodis magamine ei käi teps mitte kokku. Kus punktis me siis nüüd oleme?

Ma ei tea, kas mulle tundub või tõesti ongi see nii, et Fredi tahab öösiti kuidagi liiga palju tissi. Vahel näib, et alles ma söötsin teda ja juba kuulen läbi une, kuidas ta niheleb ja mõmiseb. Appikene just meenus, kuidas täitsa esimesel nädalal, peale haiglast koju jõudmist, passis Sohni tissitamise ajal üleval ja valvas, et ma last oma udaraga kuidagi ära ei lämmataks. Mina olin lihtsalt nii läbi, et magasin sellel ajal. Kui Sohni isapuhkus läbi sai, siis olin musternäidis, kes suutis ennast terve lapse toitmise aja üleval hoida, et ta seejärel võrevoodisse trasportida. Ma ei tea, kuidas? Ei läinud kaua aega mööda, kui sain lapse tissi otsa,  jäädes ise momentaalselt magama ja isegi kui korraks ärkasin, ei suutnud ega tahtnud ega leidnud sellist jõudu, et last oma voodisse tagasi panna. Ma isegi ei viitsinud oma piimariiuleid sättida rinnahoidjasse tagasi. Muidugi oli piimaloigus lebamine seetõttu garanteeritud asi, kuid mul oli isegi sellest nii savi. Ei olnud seda jaksu ja kõik. Vahepeal saime Fredi seedimise ka korda mistõttu on öised mähkmevahetused kordades vähenenud. Hallelluuuja selle eest.

Laps pole loll ja on saanud ajapikku meie juures magamise võludest parajalt hea maitse suhu. Jah, ta annab kaisukaru mõõdu välja küll, mis on ühte moodi armas, kuid teisipidi on see paras karuteene iseendale. Sohni on aeg-ajal kurtnud, et laps öösiti meie juurde jääb, sest tema uni on sellega häiritud. Ma täitsa mõistan teda, sest meie pisike põnn suudab mängleva kergusega enda valdusesse haarata poole voodist ja meie Sohniga, peame oma, keskmisest suuremad kered, kuidagi ülejäänud poole voodi peale ära mahutama. Siinkohal on Sohni avaldanud arvamust, et meie Frediga laiutame ja tema on kuhugi voodi äärele surutud. Alatu laim 😏. Vahel oleme nagu kilud karbis, külg külje kõrval, samal ajal kui Fredi on võtnud sisse mugava "meritähe" asendi. Sohni ei suuda tegelikult korralikult välja magada, sest iga liigutuse juures ta koguaeg kontrollib, et last kuskil külje all pole. Mina olen selle tiheda tissitamise tõttu ikka üsna kurnatud olemisega. Päeval tunnen, kuidas pea on nagu vati sees, mõte ei liigu. Nii mõnelgi juhul olen selles ise süüdi, sest on ette tulnud kordi, kus napsan oma aega unetundide arvelt, seda igal järgneval hommikul meeletult kahetsedes..

Allikas: GIPHY.com

Olime pea nädala jagu Frediga, Sohni vanemate juures, maal asumisel. Nüüd saan aru, et väike vaheldus oli minu puhul juba hädavajalik, sest kraaksusin Sohni peale liialt palju, iga pisiasi häiris ja see remondi järgus kodu hakkas minu viimaseid närve sööma. Miks me just maale läksime? Esiteks Sohni ema kutsus meid ja teiseks oli üks kord, kui Fredi magas seal terve öö. Ise arvame, et õhk on seal hoopis teine kui meie keskküttega korteris, mis omakorda mõjub paremini lapse unele. Uskuge mind, sellised asjad loevad. Lihtsalt ma tundsin, et kuskil on piir ja väsimus hakkas võimust võtma, sest öised uned on lünklikumad kui ei kunagi varem. Minu suur lootus ja ootus oli, et põnn magab seal rohkem.

Tervet ööd Fredi mulle seekord ei kinkinud. Kitsi selline. Siiski saime mõned väga head tulemused kirja. Tavaliselt Fredi teeb, päevasel ajal, iga tunnise või pooleteisetunnise ärkveloleku järel poole tunnise uinaku. Olen küll proovinud teda uuesti magama kussutada, äkki magab kauem kui need hädised 30 minutit, kuid ei, võimatu. Ühel päeval sündis maal aga ime. Ta magas kaks ja pool tundi jutti TOAS. Isegi Sohni küsis mitu korda, et oot oot ta magas nii kaua ja toas. Mis toimub? Ühel õhtul jäi ta ööunne kell kaheksa õhtul. Kujutate ette või? KELL KAHEKSAAAAA. Jäin rahule!

Jäädvustasin selle kauni hetke, kus Fred magas KAKS JA POOL TUNDI. Ok, tegelikult oli juba mega igav ja hakkasin kaameraga klõpsides aega surnuks lööma. 

Kuna sina oma sõnu sõid? Miks?



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.