Otse põhisisu juurde

Minu kaks ja pool ajakulutajat

Mille peale teie oma väärtuslikku aega kõige enam kulutate? Minul on umbes kaks ja pool ajakulutajat. Esimesel kohal platseerub raudselt telefonis passimine. Kusjuures Netflixis leidsin üle pika aja ühe hea sarja, vaatasin selle kiiresti ära ja kõik. Vahepeal panen mingi filmi lihtsalt taustaks mängima ja ise teen samal ajal oma igapäeva toimetusi. Küll aga scrollin ikkagi Facebookis tühja, viibin ülearu palju aega TikTokis ja Youtube´is. Viimased päevad olen ma näiteks Brad Mondo seltsis aega veetnud. Brad on juuksur, kes siis filmib oma reaktsioone erinevate juukse makeover videode peale. Nagu miks? Ma elu sees ei kavatse ise oma juukseid värvida, veel vähem mingisugust tukka endale köögikääridega ette lõigata. Tuka lõikus jäi sinna viie aastase plikatirtsu katsetuste juurde, kus nüsisin ja nüsisin seni kuni minu otsaesist kaunistas mõne millimeetrine hari.
Allikas: GIPHY.com
Ma teadsin, et see on keelatud tegevus ning viisin oma makeoveri läbi teki all taskulambi valgel. Ütleme nii, et sain piisavalt hea õppetunni, mis on isegi 25 aastat hiljem liigagi eredalt meeles niiet jätan eksperimenteerimise professionaalide hooleks ja reaalselt mitte mingisugust tarkust ma nendest videodest taga ei aja. Hoolimata kõigest on see meelelahutuslik ning, kes siis meelelahutusele ei ütleks. Ok, tegelikultt mulle kõige enam meeldib see algus, kus Brad ütleb: "Hey beautiful!" Lihtsalt, kui oled taaskord päeva edukalt õhtusse saanud, lapse suutnud normaalsel ajal ööunne laulda. Okse, pissi, tati endalt maha pesnud, keha kreemitanud, jõudnud lõpuks ka juukseid harjata, siis lohistad oma rampväsinud kehaliikmed voodisse, avad Youtube´i ja siis on taolist tervitust ikka mega lohutav kuulda. Naised ikkagi armastavad ju kõrvadega. 

Päeval ma väga ei saa telefoni ära uppuda, sest Fredi lihtsalt ei lase. Nii kui vähegi kauemaks süvenen mõnda nutiseadmesse hakkab ta kohe tähelepanu otsima, tehes seda vägagi häälekalt. Nii ma võtan selle aja õhtul, siis kui Fredi on magama jäänud, kuid sellega kaotan ajataju täielikult ära ja siin ongi kõige suurem murekoht. Lõpuks kui märkan telefoni käest panna on kell kaksteist isegi kell üks öösel või lausa pool kaks 😵. Järgmine päev olen pahur, tujukas neades ennast maa põhja, kuid  kui järjekordne õhtu jõuab kätte sildi all "MINU AEG", siis voilaa taaskord astun sama reha otsa.

Viimasel ajal püüan aina enam magamistoas telefoni nurka visata ning lugeda raamatuid. Seljuhul ma jään palju kiiremini magama, rääkimata sellest, et saan kindlasti kaks tundi kauem magada. Proovin juurutada ikka seda, et kui on uneaeg siis on uneaeg. Rõhk sõnadel proovin ja püüan, sest libastun päris tihti ja avastan end ikkagi õhtul telefon näpus voodis külitamas. Vihaseks ajab kohe. 

Minu teine suur ajakulutaja on koristamine. Ravi selle vastu on imelihtne- ma lihtsalt pikalt ei koristanud. Tulemus maailma pasasem elamine üldse. Ma ei liialda, kui väidan, et sain sõbraks nii mõnegi tolmurulliga. Harjusin nende eksistentsiga nii mõneski magamistoa, vannitoa ja esiku nurgas. Lihtsalt ühel hetkel ma otsustasin, et panen oma vaba aja kokkamisele, kirjutamisele, Fredile ja endale. Aeg-ajalt käisin tolmuimejaga põrandad üle ja hoidsin kööki korras, kuid see oli ka kõik. Lõpuks jäime veel Frediga haigeks, olin kaks päev täiesti nõrk, magamata tehes seetõttu päeval kõik uinakud Frediga koos, et kuidagi elus püsida. Pidin Sohni koju tulekuni paar päeva üksi vastu pidama. Lõpuks kui ta jõudis tundsin end juba kordades paremini, kuid sellel nädalavahetusel olid jälle mingisugused nõrkusehood. Ei teagi, milles asi võib olla. Ma ei viitsi Dr. Google abi kasutada, sest alati kui enda sümptomite kohta midagi uurin on diagnoosiks mõni vähktõbi. Alati. Samas Fredi hädasid Googeldan pidevalt.

Lõpuks ma võtsin selle kodu totaalselt käsile ja tegin suurpuhastuse, mööbeldasin elutoa ümber, lõpetasin kogu tralliga alles eelmisel nädalal. Mõtlesin, et nüüd on tükiks ajaks rahu majas. Kus sa sellega? Mööbeldasin veel ka magamistoa ümber, sest Fredi kukkus meie voodist välja (õnneks on meil madal voodi ja kõik päädis kerge ehmatusega, kuid minul eluaegsed süümepiinad) ning Sohni puksisime samuti õhtuti voodiservale kõõluma. Sain aru, et karune mees tegi kõik, mis tema võimuses, et end voodiäärele võimalikult väikseks kerra tõmmata, kuid kuskilt tuleb inimvõimekuse piir. Meespere edasise ohutuse nimel lohistasime voodi ühe külje vastu seina.

Tassisin magamistoa kastidest ja kolast tühjaks, mis praegu on enda alla võtnud elutoa põranda ja kohe üldse ei taha seda nodi sinna tagasi viia. Mõtlengi hoiustuseks mõned plastikkastid muretseda, et enamus asju keldrisse paigutada. Köögis on vahepeal valminud kuus sahtlit, mis ootavad täitmist. Ühesõnaga olen taas ringiga köögis ja elutoas tagasi, kus ma alles alustasin suurpuhastusega, kuid täna näis nagu sõda oleks sealt üle käinud.
Allikas: GIPHY.com
Ma ütlen teile, et see koristamine on üks tänamatu töö, millel ei tule kunagi lõppu. Mida ma aga sellest koristusvabast prioodist õppisin? Seda, et minu puhul peab kodu puhas olema ja alles siis saan südamerahuga muude asjadega segamatult tegeleda. Tundub ka, et kodukontori süsteem pole minu tassike teed ja ma ei kujuta ette, kas suudan ennast tulevikus nii palju distsiplineerida, et taolist töötamismudelit enda jaoks toimima panna.

Minu kolmas ajakulutaja on kokkamine. Kuigi, ma ei tea, kas saan seda mingisuguseks meeletuks ajakulutamiseks nimetada kuna minu kaalunumber langeb kolinal ja ma võtan seda köögis veedetud aega justkui aega, mil tegelen iseendaga. Samas ma ei saa midagi parata, et üks suur osa minu ajast möödub köögis. Toitumiskavaga see toidu kaalumine muutub vahepeal üsna tüütuks võttes veidi lisaaega. Kuid ma toitun nüüd palju mitmekesisemalt, mis tähendab, et viibin kordades rohkem köögis kui kunagi varem. Mul on samuti kujunenud välja omad lemmikud retseptid, mille puhul on vajalikud kogused juba pähe kulunud mistõttu nii mõnigi hõrgutis valmib kui imeväel. Kuid nüüd võtsin eesmärgiks nädalas vähemalt ühte uut retsepti katsetada.
Minu uus lemmik on hetkel lihtsad lihapallid bataadifriikatega. Bataadile lisan veel natuke kaneeli ja maitse on võrratu. Fitlapis on see retsept ilma kastmeta, kuid selle saab vabavara toiduainetest välja võluda. Pildil on kastmeks tomat-suvikõrvits püreestatud kujul
Kanavoki isu ajas mulle peale minu sõbranna ja kaalulangetuse kaasvõitleja, kellele on see üks lemmikutest. See on see roog, mida valmistad siis kui on väga kiire või kui nälg juba võtab silmanägemise ära. Portsjon on samuti õige mehine. 
Selle kokkamisega on ka nii, et vahel teen mitme päeva toidu ette ja selleks kulubki üks päev minu kogu vaba aega. Kui ma aga toitu ette ei tee, siis kõik Fredi uinakud ma veedan köögis, jättes kõik muud toimetused tahaplaanile. Enamikest kordadest saab isuäratav eine valmis täpselt Fredi ärkamise ajaks, mis mulle pole just kõige mugavam, sest siis jõuab hinge ja armastusega valmistatud söök mitu korda maha jahtuda kuna jään lapsega tegelema. Tuleb vahel ette, et pean koos Frediga sööma, sest peale ärkamist tahab ta rohkem lähedust ja pole alati nõus mängumatil või beebitoolis olema. Tavaliselt siis on pool toitu põrandal või Fredi peal. Olen aru saanud, et Frediga üksinda kodus olles saan päevas ühele kindlale asjale pühenduda, mitme asjaga läheb juba keerulisemaks. Kui koristan, siis koristan, kui vaaritan siis vaaritan, kui kirjutan siis kirjutan- nii lihtne see ongi.

Mis on teie kõige suuremad ajakulutajad?

Kommentaarid

  1. Hahaa, Brad on ka minu ajakulutaja. Nii armas sell, raske on mitte klikkida järgmise video peale :D

    VastaKustuta
  2. Blogid vist. Ikka tahaks teada, kuidas teistel hästi läheb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina loen blogisid nüüd kuidagi vähem, sest TikTok on nahhaalselt minu ja blogide vahele trüginud :D

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe