Mis värk nendel meestel selle shoppamisega küll on? Kindlasti on erandeid ei salga seda, aga tundub, et see teema puudutab valdav enamus mehi. Sohni väldib kaubanduskeskusi nagu kass vett. Isegi toidupoodidega on vahel nii, et eelistatakse seda väikest poekest, kuhu saab ühe sekundi jooksul siseneda ja teise sekundi jooksul väljuda. Super-hüper marketid on vaesekesele üsnagi piinavad, kuid ega ta kõva häälega alati ei jaga oma fustratsiooni ning ta saab vahel aru, et mida vaja seda vaja. Kui antakse väike võimaluse pilukenegi neid vältida, siis ta on aldis seda kasutama.
Ülemiste keskusest ma ei hakka rääkimagi. Vahel on tunne, et seal hoitakse katkuhaigeid, millest ta üritab iga hinna eest eemale hoida. Ma olen koos Sohniga sinna sattunud heal juhul ühe korra lauamängu ostma. Ega seal ei olnud varianti. Jõudsime kaubanduskeskusse ta võttis kohe teejuhi appi ja seejärel otse suund konkreetse poeni. Ringi vaadata? Kuskilt poest veel läbi lipata? Midagi veel vaadata? Nalja teed... Eiiiiii. Mulle öeldakse vaid, et me tuleme mõni teine kord uuesti. Uut korda pole siiani tulnud. On alles kavalpea. Mina olen sinna üksinda küll sattunud, aga koos Sohniga küll mitte. Nüüd tahan ma veelgi enam kuhugi suuremasse keskusesse kondama minna ning eriti hea oleks kui Sohni Frediga kaasa tuleks ja hoiaks teda seni. Olen juba paar kuud proovinud Sohnit "töödelda", kuid ta ei võta kuidagi vedu. Praegu ta põikleb kasutades seda taktikat, et jälgid toitumiskava ja ootame kuu või kaks veel.
Kui me Soomes olime, siis mina nurusin küll Tammistosse, küll Sellosse, küll Jumbosse. Ma ei saa öelda, ta ikka mingil määral käis ja kolas minuga ringi, aga kui ma vahel suutsin heal juhul kahes poes ära käia, siis tekkis tal kiire tuhk koju tagasi. Küll oli see häda ja too häda. Lõpuks tuli ta lagedale mõttega, et mis me ikka siin poodleme, lähme hoopiski Eesti seal rohkem meie maitsele valikut. Nojah, pean tõdema, et kui Eestis on "SUURED ALED", siis see kõigest lihtlabane turundusnipp. Soomes see-eest, kui on allahindlus, siis ka on allahindlus ning sa võid leida ikka meeletult palju head kraami olematu hinnaga. Kas me oleme Eestis hullult shoppamas koos käinud? Vastus, ei. Valetan. Üks kord enne jõule õnnestus Lõunakeskuses temaga käia normaalselt, pood poe järel, kõik olulisemad kohad läbi. Ta saab hakkama küll kui ta väga tahab. See sulnis hetk oli aasta või kaks tagasi.
Ükskord proovisime isegi seda, et tema läheb kaubanduskeskusesse kohvikusse telefoni istuma ja kohvi rüüpama, sest tahtis vabatahtlikult minuga kaasa tulla. Vahet ei ole, kas ta teeb seda kodus istuvas asendis või kaubanduskeskuse kohvikus. Läksin mina siis poodlema jõudsin otsapidi pood number kahte, kui ta juba helistas ja küsis kaua mul veel aega läheb. Tõsiselt või? Kodus suudad tundide viisi Netflixis olla niiet varvas ka ei liigu, aga kohvikus see millegi pärast ei õnnestu. Tol korral läks tal kõht tühjaks ja tema mõtles, et võiksime hiinakasse sööma minna. Toiduga ta suutiski mu ära meelitada ja ma ei viitsi üldjuhul hiljem täis kõhuga uuesti keskuse peale kondama minna.
Toon veel ühe näite, sest ausalt mul neist puudust ei tule. Sohnile vajas kõiksugu asju suveks. Ma toonitan veelkord, et Sohnile oli vaja asju, mitte mulle. Paar paari lühikesi pükse, plätusid ja ideaalis ka paar sandaale. Sattusime mitu korda Tallinnasse ja ma juba mõttes hõiskasin, et saame nüüd neid otsima minna. Isegi Sohni oli minu plaanidest täiesti teadlik ja eks ta peas mõtles välja strateegiaid, kuidas seda kõike vältida. Mis oli finaal? Me käisime ehituspoes, sest tal oli sealt midagi vaja ja siis me lõpetasime Puumarketis, kus valisime lae- ja põrandaliiste. Kõikidest teistest keskustest sõitis härra kauge kaarega mööda nii, et mu silm kaubanduskeskuse silte ka ei näeks. Täpselt, nii peenelt. Lõpuks ta sai endale plätud väiksesest poekesest ja nende ostmiseks kulus heal juhul minut- vaatas peale, keerutas korraks käes ringi, läks ja maksis. Kõik, kogu muusika. Need on uskumatult universaalsed plätud, sest nendega tehakse remonti ja ma ei imesta kui talvel susatakse spaski jala otsa. Kui ma küsisin, et miks ta nendega kodus remonti teeb, siis vastati moka otsast, et kodus pole töö, plätusid ja pahtel tuleb ju veega maha. Kusjuures isegi värv on tänapäeval veebaasil niiet pole probleemi, eks. Selle peale ma teatasin, et lähme ja vaatame sulle linna jaoks uued. Ükskõik mida aga mitte seda.
Siiski siiski on vaid üks pood Sohni jaoks, kus ta kaotab oma pea, kaotab ajataju ja silmad vilavad rõõmsalt peas kui ta sinna siseneb. See pole suur pood, absoluutselt mitte, aga sellest hoolimata saab sealt kõike. See on koht, kust ta mullegi saadab riietest pilte, et äkki tahan midagi. Seal ei tunne ma oma meest äragi. Ta ostab sealt kõike- riideid, mänguasju, kodutehnikat, tööriistu, matkatarbeid ühesõnaga, mida iganes võimalik. Käib ja uurib seal kaupa kulm mõtlikult kortsus. Antud poodi kahjuks Eestis pole, aga nii palju kui mina uudistest lugenud ja kuulnud olen, siis plaanitakse seda ka siin üsna pea avada. Võib-olla mõni lugeja juba suutis välja nuputada, mis poega tegu. Need, kellel see ei õnnestunud, siis selleks on mitte miski muu kui Saksa poekett Lidl. Kord oli tal vaja pikkade varrukatega särki ja härra teatas mulle resoluutselt, et kui Lidl-is seda pole, siis tema on ennem ilma selleta kui läheb kuhugi kaubanduskeskusesse seda ostma. Mul pidid silmad peast välja kukkuma suurest imestusest, sest talle oli seda tööle alussärgina vaja, et oleks soojem ja ta mõtles, et ennem külmub jääpurikaks kui peab poodlema minema või külastama rohkemat kui ühte poodi. Õnneks saime Lidl-ist talle hea särgi, mis on nii mugav, et kannan seda hetkel ise. Üks päev ta oli taaskord Lidl-is ja helistas mulle, et poes imetamisrinnahoidjad müügil, mis suurust vaja on, ta ostab ära. Ostiski. Mis seal salata eks sealne kaup on tõesti hea ja me õieti polegi millegagi alt läinud. Kraam on kvaliteetne tundub, et tehtud ikka selle saksa täpsusega 😉 ei muud.
Mis asi meestel nende kaubanduskeskustega küll on või noh, üldse poodlemisega? Müstika lihtsalt.
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar