Sohni otsustas, et temast ei saa "filmistaari"

Esimest korda pidin leidma selle väikese ajaakna, et põgus blogipostitus teha. Miks mul aega ei ole? Asi lihtsamast lihtsam, sest Sohnil on puhkus ja ma olen nagu puuk tema küljes. Tegelikult Sohnil polnud plaanis üldse puhkust praegu võtta, kuid see kõik tuli täiesti ootamatult. Kohe loete lähemalt miks.

Photo by Dineslav Roydev on Unsplash

Ühesõnaga toimusid mai kuus Christopher Nolani filmi massitseenides osalejate otsimiseks castingud ja kui Sohni tööl oli, siis sisenesin ta meilile ning saatsin temast ka kolm pilti sinna ära. Ma ikka täielik nahhaal ei olnud ja enne piltide saatmist mainisin asjast temalegi ja ühtlasi pidin kinnitust saama, et ma ta meili parooli ikka õigesti mäletasin. Ta oli pigem sellise suhtumisega, et niikuinii ta sinna võtetele ei saa ja kui see piltide saatmine selle raseda naise õnnelikuks teeb, siis lasku aga käia.  Saatsin ta andmed castingule, et selle abil tuua ta rutiinsesse argiellu midagi muud ka vahelduseks. Tal ju tegelikult viimased pool aastat pidevalt kiire olnud ja kõik vaba aeg läheb korteri remondi peale. Nii kui koju tuleb vaatavad talle vastu viimistlemist vajavad seinad ning siit ja sealt mõni nurk karjub lõppviimistluse järele. Isegi kui oleme selle enda aja võtnud, siis do to list ripub ikka nagu kirves pea kohal.

Allikas: GIPHY

Vahel endalegi tundub, et kogu see remontimine ja ehitamine ja pidev koristamine ei lõppegi mitte mitte kunagi.... Just ise ka mõtlesin, et kui kodu lõpuks kord valmis saab, siis vist ei oskagi meile osaks saava vaba ajaga mitte midagi peale hakata. Ups, eksin siinkohal, koguaeg läheb see ikka ja alati meil kuidagi meelest, et saame lapse, kes selle aja rõõmsalt ära sisustab 😏. 

Me mõlemad täiesti unustasime selle castingu, kui järsku helistas mulle Sohni ja teatas, et ta sai massitseeni võtetele. Uuris ülemuselt puhkuse kohta, mille ta samuti sai ja ka Tallinnas oli peavari täitsa olemas. Seejärel täitis Sohni kõik ankeedid, mis filmivõtetega seoses vajalik oli ning ootas lubatud täpsemat informatsiooni, mida aga ei tulnud ega tulnud. Ühesõnaga jäigi Sohni puhkusele ja nii kui ütlesin, et ta võtaks castingu korraldajatega ühendust ja uuriks asja, puikles ta muudkui vastu. Oli aru saada, et ta ei raatsi seda puhkuse aega mitte kuidagi seal võtetel kulutada. Samuti lisas ta, et kui ta on jäänud kuidagi kahe silma vahele, siis pidigi nii minema.  Mina veel jõudsin mõttes tema jalge ette punase vaiba lahti rullid ja mõlgutada mõtteid, kuidas saame väiksele Sohnile varsti rääkida, et kui ta emme kõhus oli, siis issi osales Hollywoodi spioonifilmis. Tulevikus oleks pisike marakrat "Tenetit" söögi alla ja peale saanud nagu meie saime omal ajal "Nukitsameest" ja "Kevadet". Kas mul on kahju, et ta võtetele ei läinud? Natuke ikka on, aga tegelikult mitte miski ei saa olla ikka nii võimsalt tore ja hea, kui koos veedetud aeg. Ausalt, kui ta eelmine reede lõpuks koju jõudis, siis nägin kui läbi ta tegelikult omadega on ja võib-olla nende võtete asemel oli tal vaja hoopiski paar päeva jahedat ja pimedat urgu, soolapähkleid, külma õlut ja tundide viisi Netflixi. Terve laupäeva ja pühapäeva ta selle oma aja saigi ja ma ise ka proovisin teda võimalikult vähe tüüdata 😃. Lasin mehel olla. Ok valetan, laupäeva õhtu nuiasin vahet pidamata, et ta minuga Cashflowd mängiks, aga ta saatis mu selle ideega kogu aeg seenele niiet pidin lõpuks siiski alistuma. 

See nädal on meil jube produktiivselt läinud. Remont käib täistuuridel. Hommikuti ärkab Sohni minust tunduvalt varem, läheb ja paneb seintele uue pahtlikihi peale. Sellega ühele poole saades tuleb ja äratab mind koos kohvi ja hommikusöögiga. Naudime terve päeva suve ja rändame ringi ning õhtul tegeleme taas kodu remondi ja koristamisega, mida on alati omajagu teha, et hoida elamine võimalikult tolmuvaba. Tunnen ennast nagu kuningakass. Ma siin vahepeal olen kirjutanud ka, et rasedusega soovin Sohni tähelepanu kuidagi palju palju rohkem ja vahel sähvatab läbi kere selle korteri peale väike armukadeduski, aga Sohni puhkusega olen saanud seda tähelepanu täpselt parajalt. Remondiga seotud arengutest teen kohe eraldi postituse.

Ma ei taha nüüd üldse midagi ära sõnuda ja võib-olla pean kolm korda üle vasaku õla sülitama või kolm korda vastu lauda koputama, aga oleme oma ettevõtte ideed ka sellel nädalal kõvasti edasi arendanud ja ma väga loodan, et see sellise kergusega edasi läheb. Varem polnud selleks kuidagi üldse mahti, kuid viimase nelja päevaga on endalegi üllatuksena nii palju paika loksunud. Igatahes oleme valmis saanud ühe toote alge, kuid me oleme hetkel õmbleja otsingul, kes selle esimese katsetuse valmis teeks, et näha mida ja kust vaja muuta ning kuidas see reaalis üldse välja näeb. Ma kujutan ette, et ideaalne toode valmib ikka mitmete muutuste ja katsetuste läbi ning esimesed partiid võivad täitsa aia taha minna. Ühesõnaga targem on hoida oma ootusi madalal, et hilisem pettumus ei oleks nii valus. Lisaks olen ma jube perfektsionist, Sohni lühendab seda kõvasti ja kutsub mind PERVOKS 😂 ehk iga viimne kui detail peab minu jaoks ideaalsemast ideaalsem olema ja ma ei saa enne rahu. Vahel on see omadus hea, kuid enamasti tüütu peavalu ja liigne energiakulu.

Me pidasime läbirääkimisi ka Conectra OÜ-ga, kes pakub tootearendusteenust, kuid seal asjad jäid väga venima, sest nad on suurte tellimustega nii ülekoormatud, et neil tuleb hetkel lausa töötajate kätestki puudus. Pole ka imestada, et meie pisike tooteke jääb riiulile oma aega ootama, aga meie oleme Sohniga jube kärsitud. Lisaks on tootearenduse tunnihind üsnagi krõbe ja õmbleja tunnihind tuleks tunduvalt odavam niiet mõtlesime sedasi proovida. Lõpuks on lahenenud ka minu kõige suurem peavalu, nimelt brändi nimi on nüüd purgis.

Allikas: GIPHY

Me ei ole suutnud lapse nimegi välja mõelda, rääkimata brändi nimest 😁. Nüüd siis saime selle ühega lõpuks hakkama, mis meile väga väga meeldib ja lapse nimega arvas Sohni, et kui sünnib siis vaatame talle otsa ja äkki siis vupsab midagi sobivat pähe. Aga ei, nii ei saa, perfektsionist nagu ma olen, tahan enne sünnitust nimekirjad poiste ja tüdrukute nimedega ikka valmis teha, igaksjuhuks. 

Juhul kui keegi teab head õmblejat või super ägedat tootearendusteenuse pakkujat, andke julgelt igal ajal teada. Need kontaktid ei jookse mööda külgi maha ei nüüd ega ka tulevikus.  

Aitab nüüd küll sellest mulinast. Juhul kui ma enne ei blogi siis kõigile lugejatele soovin head Jaani! Loodan, et see tuleb sellel aastal ilma sademeteta. Tegelikult olen ma tähele pannud, et pole aastaid, aastaid enam jaaniusse näinud. Kas need välja surnud? Mäletan väiksena, kuidas palju pisikesi tulekesi helendasid ja nüüd nagu pole enam taolist vaatepilti näinud. 

Palun aidake mind natukene ja pakkuge välja toredaid poisslapse ja tüdrukte nimesid. Jah, me oleme Sohniga lausa nii õnnistatud, et marakrat on siiani jätnud oma soo enda teada ja meie peame nimede osas topelt tööd tegema. Hetkel otsustasimegi, et jäägugi see lapse sugu saladuseks, äkki on mul suurem motivatsioon ta kiiremini välja punnitada 😂. Muidugi me ootame last, kes oleks terve kui purikas, aga loodame nii nii väga, et väike poisipõnn tuleks. 

Nimede osas andke aga tuld, pliiiiiiiiis!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.