Korter pole veel valmis aga Sohni käis soov.ee-s luuret tegemas

"Kuna Sohni koju tuleb?" blogi alustades mõtlesin, et teemasid, millest kirjutada on ju meeletut palju, mis on suur pluss kuna olen selle kahe ja poole nädala jooksul avastanud, et ma muudkui istuks ja vorbiks tekste valmis, mida saaksin hiljem teiega jagada. Leidsin ühe pooliku mustandi versiooni ja otsustasin selle ära lõpetada, aga istun nina arvutis ja tundub nagu mingisugune elevant istub mu pea peal, sest mõte üldse ei liigu. Rasedusega on mul mälu ikka jube kehvake. Ausalt mul pole selle mäluga kunagi varem nii kehvasti olnud ja see on üsnagi fustreeriv. Lugesin just, et last rinnaga toites pidi asi ainult hullemaks minema, noh seljuhul kärbub see aju vist üldse kokku. Ma juba Sohnile naljatasin, et kui tõesti rasedus ja rinnaga toitmine minu mälule niimoodi mõjuvad, siis vist on ikka parem kui meie laste arvuks jääb üks.
Aga ma mõtlesin natukene kirjutada hoopis meie eluolust ehk siis meil oli Sohniga jube aktiivne nädalavahetus. Sohni jõudis meile midagi meisterdada vaata siit, kuid see pole veel kõik kuna pidasime väikest viisi siestat ja käisime üht krunti piilumas, millest plaanin lähemalt nüüd siin kirjutada.

Me hiljuti avasime natuke meie koduust ja lasime teil meie elamisse sisse piiluda vaata siit! Igatahes seal postituses räägin meie kodu remondist ja kogu selles ehitustandril elamisest. Te kindlasti loete sellest siin veel ja veel ja veel, sest kaks tuba ja esik ootavad oma järge ning vannituba vajab lõppviimistlust.
Enne kui me selle korteri üldse ostsime oli meil silm peal ühel krundil. See krunt meeldis meile nii nii väga, kuid sellega oli üks aga. Nimelt oli see laenu hüpoteegi all ja omaniku eksmees tegeles selle müügiga (ma koguaeg mõtlesin, et miks just tema). Seal oli vaja see hüpoteek nö. ära lõhkuda ehk siis pangaga asjad korda ajada, juskui tavaline paberimäärimine. Iga kuu ma helistasin ja uurisin kui kaugel asjad on ja iga kord sain vastuseks, et järgmine kuu helista uuesti ning asjaga juba tegeletakse. Kuid tegelikult mitte midagi ei liikunud. Lõpuks tüdinesime sellest tsirkusest nii ära, et lõime käega. Lihtsalt ei viitsinud enam, sest no näha oli, et inimesed ei tahtnud müüa. Ju polnud meile see krunt määratud mis siis, et oma unenägudes ma juba elasin seal ja see vahel siiani kriibib mu hinge.  

Saime hoopis kolida palju kaugemale oma unistuste krundist ning lõpetasime otsapidi 3-toalises korteris, kus meil ehitamine käib küll mitte täistuuridel, kuid siiski käib. Meil on mitmeid kordi maja teema jutuks tulnud. Sohni koguaeg ütleb, et kui korter valmis saab, siis võtab uue projekti käsile. Mina olen pigem olnud seda meelt, et võiksime peale korteri remonti siiski korraks aja maha võtta seda enam, et plaan on üldse teha nii, et Sohni enam Soomes tööl ei peaks käima. Mõtlesime ettevõtluse peale ja see vajab investeeringuid. Paratamatult tuleb teha valikuid kuna kõike head korraga ei saa isegi kui väga tahaks. Lisaks oleme me suutnud praegu ära elada laenude ja liisingute vabalt, kõik selle nimel, et hoida oma püsikulusid hetkel võimalikult madalatena ning astuda sammuke lähemale meie pere eesmärgini. Ega Sohnil üksi see maja soov pole, minul ka on ja oi kui suur on olnud mu unistus oma aiast ning aiamaalapist, kus saan käsi mulda pista. Mul on isegi peas valmis mõeldud, mis ilupuud ja -põõsad seal olema peaksid 😊. Ühe asja oleksin peaaegu unustanud, et meil on tulekul esimene laps ja tõele näkku vaadates ei tea me emadusest ja isadusest veel mitte midagi ning lisada siia korteri remont, maja vuntsimine ja ettevõtte putitamine- toooooo much!!!!

Pühapäeval enne Soome minekut mõtles Sohni meie lähiümbruses paiknevatele kruntidele siiski pilgu peale visata, et vaadata, mis hinnaklassi need jäävad ja mida pakutakse. Mina ei tea kuidas, aga nii kui ta selle soov.ee lahti võtab, siis ta leiab midagi, mis mulle kohe selle maja ehituse tuhina peale ajab. Koguaeg tal näkkab ja juba ma leian enda koos temaga kuskil müüdavat objekti aia taga salamahti uudistamas. Nii oli ka nüüd. Ma arvan, et ta vaatas krunte heal juhul tunnikese isegi alla selle ja juba me põrutasime tuhat nelja vaatama armast krunti JÄRVEKALDAL, kus oli SAUN, LEHTLA, PAADISILD ja nüüd tuleb minu nõrkus vana mõisa VIINAKÖÖK, mille osad seina olid siiski veel püsti, aga nende ajalooliste hoonetega on mul mingi tõsine teema- olen hetkega müüdud. Teisel pool järvekallast oli RMK lõkkekoht ning Sohni plaanis mingil nädalavahetusel minna sinna grillima ja vaadata, kas kohaga tekib mingisugune sügavam side. Ütleme ausalt, et see vajab meeletult suurt tööd, krunt ise pole suur ja mingi jupp järve käib ka veel kuulutuse kohaselt sinna hulka. Positiivne on see, et seal on saun juba olemas ehk siis seda saab kasutada esialgu suvituskohana.

Vahemärkus: ma ei tea, kas sinna grillima jõuame, aga jah kui olime selle krundi ära vaadatnud, siis Sohni põrutas kohe Tallinna poole, et laevale jõuda. Hiljem õhtul rääkides jõudsime ikka otsusele, et pole hetkel mõtet võtta juurde kohustusi nii rahalisi, ajalisi kui ka füüsilisi ning jääda selle juurde, et esimese sammuna ettevõtlusega käsi valgeks teha. Öeldakse küll, et multitasking/rööptegutsemine on edu võti, aga olen lugenud ka teooriaid, mis väidavad vastupidist ehk keskendudes vaid ühele kindlale asjale saavutad edu. Võta nüüd kinni kumb see õige ja kumb see vale variant on, oleneb vist inimesest.

Ma olen paar korda maininud ka meie siestast, mis kestis reedest laupäeva õhtuni välja, nüüd siis põgusalt sellest. Ühesõnaga me reisile niikuinii lähitulevikus arvatavasti ei jõua ja seljuhul tuleb Eestimaa suvest viimast võtta, eriti nendest kuumadest ilmadest. Sohni sai meile Võrtsjärve äärest värsket angerjat ning läksime maale seda suitsutama.
Esiteks oli meil tõeline roadtrip mööda Lõuna-Eestit ja jõudsime isegi käia ja anda panuse lõunanaabrite riigieelarvesse. Angerjat suitsutasime täitsa esimest korda ja algajatele kohaselt sai see natuke mage, aga olenemata sellest oli see ikka uskumatult hea.

3kg angerjat. Ei mäletagi kuna angerjat süüa sai võib-olla aastaid tagasi kuskilt laadalt jupikese ostsin, aga enda tehtud oli ikka kordades parem. Selle angerjaga mässamine oli nädalavahetuse parim osa 😃.

Angerjas puhastatud ja suitsuahjus. Järgmine kord teeksime palju asju teisiti. Lisaks kasutas Sohni seda suitsuahju täitsa esimest korda, kuid minu arvates sai ta väga kenasti hakkama. Mingit mürgitust ei saanud ja keegi maha surnud pole. Puhastamine läks ka ilma viperusteta ehk siis angerja verd meile silma ei sattunud ning pimedaks ei jäänud (pidi jube mürgine teine olema). Lõpetuseks võib öelda, et asi õnnestus. Mõtlesime küll, et sellest kalast saame osa ka marinaadi panna aga ega midagi järgi ei jäänudki. 

Palavuse vastu sain sellega, et Sohni kastis mind aiavoolikuga tiigist tuleva veega, mis tegi olemise ikka meeletult heaks ja värskeks. Mõtlesime küll mitu korda ujuma minna, aga minul julgusest nappis. Lisaks kalale ja grillile sain süüa värsket kodust tilli ja rohelist sibulat, mis lihtsalt ajas mu pööraseks. Mul pole seda kunagi varem olnud, aga tilli lõhna peale hakkas suu vett jooksma isegi seda hetkel kirja pannes on mu suu tatti täis valgunud. Sohni sai esimese pruunima jume nahale ja umbes 1000 sääsepunni kehale 😆.

Selle pika postitusega sai meie eelmise nädalavahetuse tegemistele punkt pandud.  Lõpetuseks tahan kirjutada nii nagu raadios tavatsetakse öelda- PÜSIGE LAINEL!😉

Kuidas teil suve nautimine läheb? Mida nädalavahetusel teha plaanite? Juhul kui keegi rase satub siia lugema siis kuidas on seis sinu mäluga? Kas tekib ka igapäevaselt lühiseid?



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.