Otse põhisisu juurde

Sohni arvab, et mul on nutisõltuvus ja viibin hetkel täielikus eitusfaasis

Miks ma otsustasin kirjutada nutisõltuvusest? Aktuaalne teema, moodsa aja probleem, mida paljud endal ei tunnista olevat, kuid seda meis kõigis suuremal või vähesemal määral siiski on. Otsustasin natuke meie mõlema nutiseadmete kasutamist luubi alla võtta ning sellest ka kirjutada, sest Sohni on juba nii mitmel korral minu telefonis tühja scrollimisele tähelepanu pööranud, et ei saa sellele enam läbi sõrmede vaadata.

Ma isiklikult ei arva, et olen mingis ülemäära hullus nutisõltuvuses (siit ka see Sohni eitusfaasi jutt). Muidugi saab siit ja sealt natukene seda kasutamist vähendada, aga mitte ülemäära palju. Ausalt seda Facebookis tühja scrollimist ikka esineb, mis tegelikult on täiesti mõttetu enda väärtusliku aja raiskamine. Kui nüüd mõelda, siis kasutan oma arvutit ja telefoni tõesti enamuse oma päevast kuna meil pole televiisorit niiet selle asenduseks on meil Netflix, YouTube, Audiobible ja podcastid . Ma nüüd ei teagi, kas televiisori omamine on hullem kui Netflixi, sest ma ütlen ausalt, et kui seal hea seriaali peale satun, siis ajataju kipub ära kaduma. Just hiljuti lõpetasin ühe maratoni ning hoian sellest Netflixist mõni aeg taas eemale. Netflix sa oled saatanast 😁. Lisaks sellele pole Sohni ka nutiseadmete kasutamise koha pealt teab mis patust puhas poiss, sest Netflix krabab tedagi aegajalt oma tugevasse haardesse 😂, aga tühja scrollimises olen mina saavutanud esikoha, see on rohkem kui kindel.

Seoses selle nutiseadmete kasutamisega on meil mõlemal vägagi huvitavaid situatsioone olnud. Näiteks on Sohni ise ka telefonist mingit videot vaadates mitmel korral ekraani ette magama jäänud (mul videoklippide näol asitõendid olemas), aga minul isiklikult on palju hullemini läinud. Nimelt rääkis Sohni mulle, kuidas olin telefoni taha magama jäänud, aga pöial liikus ekraanil ikka edasi. Päris piinlik. Ma ei teagi, kas need näited juba annavad mingisuguse nutisõltuvuse diagnoosi välja või pigem mitte. Ühtlasi on Sohni mu tähelepanu pööranud sellele, et nii kui ma ärkan siis haaran telefoni ja juba ma ajan seal oma asju või scrollin kuskil ringi. Siin ongi see koht, kus tegelikult on Sohni jutus teatav tõetera sees ja peab ikka natukene telefonis istumisega tagasi tõmbama.

Nii hullud inimesed me siiski pole, kes autoroolis scrolliks, mida näiteks Tallinn-Tartu maanteel olen nii mõnelgi korral silmanud ja see ajab tõsiselt närvi. Minu arvates oli isegi mingi aeg uudistes lugu bussijuhist, kes rõõmsalt rooli keeramise ajal telefonis istus, mis oli eriti räige käitumine. Ühesõnaga, sellele peab küll mingisuguse piiri ette panema. Sellest ainult ei piisa, et politsei teeb autoroolis telefonide kasutajatele aeg ajalt reide ja trahvivad rikkujaid, reaalselt see ei toimi. Sellele probleemile tuleks palju NUTIKAMALT läheneda kasutades tänapäeval kättesaadavaid tehnoloogilsi eeliseid. 

Oleksin peaaegu unustanud, et tegin vahepeal väikest viisi "nutipaastu". Kui me siia uude korterisse kolisime siis meil polnud veelt koduinternetti ja minu Telia paketiga oli telefoninetti 15GB. Ühesõnaga koduneti tellimine muudkui venis, sest meil oli eesmärk, et enne tehnikut ei kutsu kui oleme elutoa osa valmis saanud. See oli omaette kogemus, sest esiteks ma reaalselt lugesin ja hoidsin pidevalt pilku peal oma netimahul. Mõtled küll, et 15GB on jumala palju ja kuidas sa sellega siis kuu aega toime ei tule, no vot ei tule. 
Allikas: GIPHY
Kokkuhoid oli võtmesõna ja ma hoidsin netti ainult kõige vajalikuma jaoks kuna pidin sellega kõik toimingud ära saama teha ja omajagu kuulasin kodus olles ka podcaste, sest vaikuses ka ei tahtnud päris istuda. Midagi võimatut ei olnud kuna nädala sees tegin korteris remonti nii palju kui Sohni mulle enne tööle minekut ette näitas ja õpetas, mida ja kuidas teha. Enne magama minekut lugesin raamatuid, neid läks sellel perioodil nagu soojaid saiu. Seda kirjutades ma mõtlen, et mis nutisõltuvusest Sohni räägib kui ma olen sellise kuu aega kestva "netipaastu" suutnud üle elada ilma, et mööda seinu oleksin roninud või nagu hullunud kuskil toa nurgas istudes ette ja taha koogutanud. Ausalt pean tunnistama, et selle 15GB ma kuud aega üle ei elanud, jäi ikka seda mahtu puudu. Samas oli see kuu aega taolist ekperimenteerimist väga silmiavav ja huvitav niiet juhul kui olete kimpus üleliigse nutiseadmete kasutamisega, siis soovitan soojalt teha taoline katsetus 😉.

Pealegi tundub vahel mulle, et see WiFi vaba elu propageerimine hakkab nii mõneski mõttes popiks muutuma. Näiteks ööbisime Võrumaa metsade vahel Vasekoja Puhkekeskuses, kus perenaine teatas, et Internet siia ei levi ning peate leppima sellega, et tuleb nutivaba aeg. Täitsa ok, ei kiskunud pilti tasku suurest ahastusest ja kui puhkemaja perenaine sellest aru sai, siis ta lisas juba enesekindlamat, et võib-olla ongi see puhkemaja jaoks uus väärtus, mida pakkuda. Miks mitte? Üheks näiteks lugesin ka, et Võrus avatakse kohvik Elopärl, mis hakkab olema WiFi vaba. Andke minna. Kindlasti on neid näiteid veelgi. Sohni isegi ütles, et vaata kuhu aeg on jõudnud, alles oli tasuta WiFi pakkumine tõeline fenomen, mida reklaamiti söögi alla ja peale, kuid nüüd on kõik pöördunud.

Mida Sohni tegelikult selle nutisõltuvuse puhul mõtles on see, et meie vaba aeg läheb niigi suuremas jaos korteri remondile ja see vähenegi, mis juskui oleks meie kahe jaoks, siis selle veedame igaüks oma nurgas nina telefonis või arvutis. Või näiteks mina, kes juba hommikul kohe silmi avades otsib oma telefoni taga 😂 selle asemel, et koos hommikukohvi nautida ja päevaplaani üle arutada. Ühesõnaga tema tegi ettepaneku, et nädalavahetusel lähevad telefonid päevasel ajal (ma loodan, et ta mõtles ikka ainult päevast aega) kuhugi hoiule ära. Targem oleks tal need ära peita, sest kui pole silma all, siis pole ka kiusatust.  Samas sellel plaanil midagi viga ei ole. Ma suudaks selle vabalt läbi teha. Ma igal nädala lõpul mangun, et võiksime lauamänge mängida ja koos jalutamas käia, aga ta on selle koha pealt täiesti pidur olnud. Äkki nüüd saan ta kuidagi nõusse. Lähitulevikus proovime ära ja annan blogis ka teada, kuidas meil läks 😉 seniks aga nautige seda suurt kuumust, mis väljas on.

Kuidas on teil lood nutiseadmete kasutamisega, kas olete pigem nutisõltuvuses või suudaksite nädalalõppudel näiteks ilma oma telefonita läbi saada? Kas sinu kaaslane istub liiga palju telefonis?




Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.


Kommentaarid

  1. Kasutan ilmselgelt liiga palju, aga samas tean, et iga kell võiksin ka ilma hakkama saada. :)

    VastaKustuta
  2. Täpselt noh, mul sama asi, et kui vaja siis pole probleemi see telefon nurka visata. Eks näis, kas ma saan oma lauamänguõhtud. Reaalsus on see, et harjumused võtavad kergesti võimust. Näiteks täna Sohni tuli koju, kell on 22.00, tema on ühel pool voodit nina telefonis ja mina teisel pool voodit samuti nina telefonis. Vot selline kvaliteetaeg :D

    VastaKustuta
  3. Ma olen ikka nutikooner. Suviti elame lastega mitte Tallinnas vaid Hiiumaal ja peame kõik hakkama saama selle 15GB kuus. Elu on näidanud, et juulis siiski ei saa ja olen 5 juurde ostnud. Seega kulub umbes 5GB nädalas. Ma veel omaenda peremees ja töö tuleb ikka igal pool ja igal ajal ära teha. Aga muidu mulle Facebook, Instagram, blogid ja podcastid meeldivad. Liikuvat pilti ei vahi ja lehti ei loe :D

    VastaKustuta
  4. Mina ka ikka selle 15GB toime päris ei tulnud ning pidin netimahtu juurde ostma. Samas kui sul on see piiratud netimaht, siis palju tühja istumist telefonis pole ja nii palju vajalikke toimetusi saab kodus tehtud. Minu arvates, kui on võimalus Hiiumaal suvitada, siis oleks liigne nutiseadmete kasutamine lausa patt. Hiiumaa super koht akude laadimiseks :)

    VastaKustuta
  5. Mis häid sarju ja filme oled näiteks netflixis vaadanud? :)

    VastaKustuta
  6. Kust küll alustada. Sarjadest näiteks Doctor Foster, Safe, Broadchurch, The Forest. Kõikides nendes sarjades selline pühholoogiline mäng sees, mis eriti köitev ja kaasahaarav on. Vaatan pigem Euroopa sarju, sest Ameerika sarjad lähevad mingil hetkel nagu nii sürriks ära. Nende puhul tavaliselt esimene hooaeg on hea ning ülejäänud kisub juba üle võlli ja venivaks.
    Filmidest soovitan kõige rohkem vaadata prantsuse filmi Nothing to Hide, lihtsalt super hea ning samuti selline psühholoogiline mäng.
    Netflixis on ka väga hea stand-up koomikute valik, mida kindlasti soovitan vaadata. Näiteks parimatest parim on Gabriel Inglesias, kelle naljade abil olen nii mõnestki raseda hormoonidest tingitud mõõnast üle saanud. Hea on ka Daniel Sloss.
    Juhul kui sinul on Netflixis mõni lemmik tekkinud siis anna minule ka teada :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei tea kas maksab, ei tohi ju su nutisõltuvusele hoogu juurde anda :D

      Kustuta
    2. Good point :D Nii naelapea pihta küll üldse veel saab :D

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe