Tahate oma suhet proovile panna? Aga palun, võtke koos käsile üks suurem remont

Ma alustan selle postituse kirjutamist teist korda. Reaalselt teist korda, sest kes saab veel suurem lammas olla kui mitte mina. Öösel tuli inspiratsiooni puhang peale ja otsustasin lubatud remondi teemalist postitust kirjutama hakata, sest olime just lõpetanud seina värvimise ning emotsioonid olid nii värsked, ehedad. Täna avastasin, et taaskord olen unustanud salvestada tehtud muudatusi TEIST KORDA ja nii vaatas mulle taaskord hommikul vastu kaks kesist lõiku. Jumal sa näed, aga sa ei mürista!

Eelmisel nädalal sai kodus omajagu ära tehtud ja mõtlesin seekord kirjutada, kuidas on meie suhted remondiga. Ma võin küll öelda, et oleme kõikides elulistes otsustes üsnagi ühisel meelel. ISE KA USUTE VÕI?😂😂😂 Peamiselt ikka mitte, sest mina vaidlen ja ajan pidevalt Sohnile sarvi vastu kuigi ma sügaval sisimas tean, et tal on õigus PEAAEGU kogu aeg. Ma ei tea, kas see on nüüd mu egos kinni, et minule peab see õigus jääma või olen ma lihtsalt selline vastik inimene, kes vaidlusest rahuldust saab. Vahel tundub, et paras kontrollifriik vist ikka lööb minus välja ning olgem ausad iga võidetud lahing on magus olgu selleks lahinguks kasvõi midagi väga triviaalset. Ma enda arust olen tugevalt vaidlemist nüüdseks koomale tõmmanud, sest Sohni andis lihtsalt mulle ühel hetkel mõista, et hakkan liiale minema. 

Remondi osas on meil ühise keele leidmine samuti vahel omaette katsumus ja ma ei tea, kas on õige süüdistada siinkohal rasedust. Olete kõik ju tuttavad ütlusega, et kui tahate suhet proovile panna, siis minge koos reisile. Palun väga, tehke koos üks suurem remont ja saate üksteist tundma õppida niiet vähe pole. Soovitan soojalt! Igatahes käivad meil korteri remondi osas pidevad läbirääkimised. On päevi, kus need algavad juba hommikul koos kohvi juues ja toimuvad pausidega õhtuni välja. Ärge muretsege see pole igapäevane asi, on paremaid ja on halvemaid päevi.

Kogu kodu remont on täiesti Sohni õlgadel. Jah, vahel mina ka proovin aidata nii palju kui ma saan, aga Sohni pigem ütleb, et olen nagu väike laps, kes õhinaga tuleb ja lööb käe külge, kuid siis suudan ikka midagi uppi ajada või vastu värskelt värvitud seina minna või vesieritust endale juustesse ajada.

Ah jaa, me oleme nüüd ka Instagramis @kunasohnikojutuleb. See ka meie esimene pilt seal. Ilmne näide sellest, kuidas ma Sohnil abis käin. Tõeline mäkerdis, ma tean, aga see-eest hingega asja juures 😃. Pahtel tuleb ilusti pesus maha, aga kõige ekstreemsem oli ikka vesieristust juustest kätte saada.

Selline korralik äpu või tuulepea on pigem parem sõna kirjeldamiseks kogu seda vaatepilti. Lae panekul tuli korraks Sohnile appi tema vend, aga arvestades kogu töömahtu, siis abi on ikka minimaalne olnud ja Sohnile jäänud lõviosa ise teha. Lisaks kõigele on ajaline surve samuti päris suur, sest remontida saab ta ju ainult nädalalõppudel ning lapse tulek ka kiirendab kõvasti asja. Kõige selle tõttu on Sohni eesmärk korter saada elamiskõlblikuks, kasutades selleks võimalikult lihtsaid ja kiireid võtteid. Kõik mõistavad kindlasti teda, kõik peale minu muidugi. Alguses kui me siia korterisse suure kiiruga juba sisse kolisime, siis olin isegi seda sama meelt, et kõik seinad valgeks ja hiljem saame seda maalida ja teha niiet halb hakkab aga reaalsus on see, et ma töötan antud plaanile ikka julmalt vastu. Veedan oma vaba aja Pinterestis lahedaid ideid pinnides ja nii ma ruttan juba järgmisel hetkel Sohni juurde, löön oma telefoni ekraani talle nina alla ja palun, et ta taaskord realiseeriks mõne aeganõudva idee. Vot siit punktist, just nimelt siit algavad meie läbirääkimised. See on meie eripära, sest me ei solvu üksteise peale ja uksi me ka ei pauguta, me räägime ja arutame (ma ikka vaidlen ka) kuni leiame mingisuguse kompromissi.

Sohni unelm on kõik seinad saada ühte tooni värvikihi alla. Kujutage ette milline ajasääst, eks. Näiteks on meie elamises tapeet big no no no. Selles osas on ta kohe nii kõigutamatu, et ükski veenmistehnika pole töötanud. Uskuge mind, olen kõike juba proovinud ning heisanud valge lipu alistumise märgiks. Jah, ma saan tapeedi, aga seljuhul pean otsima ka inimese, kes selle seina paneb niiet ma polegi julgenud ühegi tapeedirulliga ehituspoe uksest välja tulla. Ise pole ma tapeeti vist elu sees seina pannud ning ma juba kujutan ette kuidas ma üleni liimiga koos olen ning tapeedi riba on imekombel kerinud ümber mu jalgade. Pole hea mõte seda ise teha, tõesti pole. See eest tegi Sohni kompromissi ning värvis elutoa seinad kahes eri toonis ehk siis üks aktsentsein sai tumehall ning ülejäänud seinad kattis ta helehalli tooniga. 

Liikudes remondijutu ja kogu läbirääkimise teemaga vannituppa, siis taaskord tuli mängu Pinteresti ja sealsed ilusad pildid. Soovisime põrandale looduskivi, sest tahtsime sinna vau-efekti ja midagi hoopiski omapärasemat, teistsugust ja Pinterstis olid lihtsalt nii lummavad pildid taolistest põrandatest. Siinkohal annan etteruttavalt head nõu, Pinteresti ideid kasutusele võttes tasub vahel ka oma peaga loogiliselt mõelda! Selline tagasihoidlik soovitus. Kogu selle põranda (kivikeste) pesemine seejärel vuugitamine ja taaskord vahatamine jäid minu tööülesannete hulka. Pange perfektsionist käpuli põrandale valge vuugiga pisikestest kivikestest koosnevat põrandat tegema, no ei tõota head. Ma ütlen ausalt, et ma olin korduvalt närvivapustuse äärel, vuugitasin põrandat mitu korda üle ning ma pole endiselt selle asjaga 100% rahul. Lisaks pole osad kivid seguga korralikult kinni jäänud mistõttu on nüüd osades kohtades vuugi sisse mõrad tekkinud. Vot, ma ei teagi, kas pean selle lahti kakkuma, kivi korralikult seguga kinni panema ja siis taaskord seda kohta vuugitama? Ma ei taha selle peale mõelda, ausalt.

Selle pildil vannitoa põranda vuugitamine käsil ja juba selles faasis olin närvivapustuse äärel. Näeb ta täitsa omapärane välja ja muidugi jala all ka hoopiski mõnusam kui tavaline plaat. Mässamist siiski on, sest vajab vahatamist ja spetsiaalse vahendiga aeg ajalt pesemist. 

Külalistele meie põrand väga meeldib ja oleme saanud palju kiidusõnu, aga isegi see ei suuda kaotada vere maitset mu suust. Võib-olla nad lihtsalt viisakusest teevad vaimustunud nägu😐. Poleks ma rase, siis oleksin seda vannitoa põrandat tehes liitrite viisi veini närvide rahustuseks kõrist alla lasknud. Kas ma õppisin sellest põrandast midagi? Vastus on ei, sest juba järgmisel hetkel leidsin end Pinterestist ringi kolamas 😂.

Lõpuks oleme jõudnud meie magamistoani. Just selle toa seintega tegeles Sohni terve eelmise nädala. Seinte tegemine ongi minu meelest kõige aeganõudvam töö. See nägi välja umbes nii: pahteldad -lased kuivada - pahteldad - lased kuivada - pahteldad - lased kuivada - lihvid - värvid - lased kuivada - teed pahtliga parandused - lased kuivada - lihvid - värvid - lased kuivada - värvid - tegeled taaskord naise ulmeliste ideede realiseerimisega - tatitad 😁.

Kuna Sohni on tapeedi täiesti ära keelanud, siis otsisin Pinterestist mõnda lahedat lahendust, et tuua tuppa rohkem kontrasti ja värvi. Nii ma siis soovisin valgele seinale teha teibiga kolmnurgad ja värvida need helehalli ja -sinisega.

Kuidas meie oma Jaanipäeva veetsime? Väga kunstipäraselt, tänan küsimast. Tugeva töö kõrvale ka lonksuke külma alkoholivaba õlut. Just mõtlesin, et kuna viimati ma Jaanipäeva ajal nii korralik küll olin. Selle aastase sõnajalaõie otsimise asemel panime kogu energia sellele seinale. See pilt on tehtud veel siis, kui Sohni pikutas rahulikult elutoas ja nautis Netflixi hüvesid. Kogu tatitamine on veel ees 😂. PS! Sorry pilt on tehtud telefoniga ja pole just super kvaliteediga.

Ma võtsin kogu selle teibikunsti enda peale, värvimise usaldasin Sohnile, aga seekord oli ta jube kärsitu. Seni kuni mina ühes otsas viimaseid kolmnurki tegin hakkas Sohni teisest otsast juba värvima. Peale värvimist peab teibi üsna kiiresti ära võtma, aga vot nende kolmnurgade puhul oli kogu seina teibid omavahel ühenduses. Ühesõnaga läks meil mõne koha pealt natukene vussi. Lisaks tuleb need teibid ikka ülihästi seinale panna, et ei jääks ühtki volti ega õhku vahele ja nii mõneski kohas võis mul saada natukene üle jala tehtud. Olen õppinud, et viperusi tuleb siseviimistluses koguaeg ette. Te ei kujuta ette, kuidas Sohni tatitas ja ütles, et ta enam kunagi ei tee sellist tsirkust kaasa ning järgmine kord istugu ja tehku mina otsast lõpuni kõik ise seal hulgas ka värvimistööd 😆. Ok, ma võtsin kogu vussi läinud osa paranduse täitsa enda peale. Taoline töö on perfektsionisti tõeline unelm, aga olgem ausad see võtab ikka omajagu aega. Sohni pidi ikka mulle ära mainima, et ma siis seda seina parandades nutma ei hakka nagu seda juhtus vannitoa põrandat tehes. Tõesti vannitoa põrandat vuugitades ma valasin ikka omajagu higi ja pisaraid, mis teha elu on kord juba selline.

Sellel pildil siis mõningad parandustööd tehtud, kuid palju on veel teha, aga kaugelt on juba kena vaadata. Alati kui magamistoast mööda kõnnin siis seisatan ja õhkan, et no nii ilus on ikka see sein. Hetkel ei kahetse kohe üldse, et sellise valiku tegin võib-olla peale suurt parandamist ja viimase lihvi andmist mõtlen teisiti, ei tea veel. 

Kõike seda kirja pannes ma nüüd jäin mõtlema, et Sohni on ikka meeletult palju minu tujudele vastu tulnud ja minu veidrustega leppinud, uskumatu lihtsalt. Sohni, kui sa seda loed siis MUCHAS MUCHAS GRACIAS !

Teie perfektsionist ehk pervo!

Kuidas teie oma suhet proovile olete pannud? Kas olete oma kaaslasega läbirääkijad või pigem klaarite asju mürtsu ja kärtsuga? Milles on teie kaasa kõigutamatu alaa ei tee ja kõik?



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.