Otse põhisisu juurde

Arvamused, arvamused, arvamused

Allikas: Pinterest.com

Ma viimasel ajal natuke enese sisse piilunud ja aru saanud, kui paljul ebavajalikul ma lasen end mõjutada. Ma lihtsalt iman igasugu paska ja bullsh*iti endasse. Sõelumata, mis on mõttetu, emotisooni ajel mulle öeldud, lausa idiootlik või suure tõenäosusega isegi vale. Ma tahangi öelda, et vahel inimesed hoolivad ja püüavad oma nõu ja jõuga sind aidata, kuid vahel tõmbavad nad su, kas siis sihilikult või enese teadmata teelt kõrvale. Juhul muidugi, kui sa sellel kõigel lased end mõjutada. No ja vahel on inimesed lihtsalt taktitundetult ausad ja otsekohesed. Oh, ja kohe kindlasti olen minagi kunagi kellegile midagi öelnud, mis polnud ehk kõige motiveerivam ja inspireerivam olnud. Me kõik oleme. 

Kui paljudel teist on elus midagi tegemata jäänud kuna te olete mingit mõtet või plaani kellegagi arutanud ja ta on öelnud, et talle see idee ei meeldi? Ma vean kihla, et kui kõik seda lugedes vaagivad, siis üks näide on kindlasti kohe varnast võtta. Kui palju asju jääb tegemata, sest mingisugune Malle (sorry kõik Malled mul pole teie vastu mitte midagi isiklikku), kellel pole selles vallas ühtki kogemust annab nõu ja jagab arvamust. 

Näiteks mina ja ettevõtlus. Mulle on paljud öelnud, aga see ei too kohe raha sisse ja see on riskantne. Sa võid kõik oma investeeringud kaotada. Sa pead nii palju vaeva nägema. Sa pead vastutama. Sa pead edu saavutamiseks kõvasti tööd tegema. Mina küll seda toodet ei ostaks ja mulle pole mõtet seda isegi mitte kinkida (ja seda ma võtsin si*aks isiklikult). MINE OTSI ENDALE NORMAALNE TÖÖ! Ja need sõnad on tulnud inimestelt, kes on terve elu käinud palgatööl ja pole ühe sõrmeotsagagi elu sees ettevõtlusega seotud olnud. Pole kordagi isegi mitte proovinud. 

Oma kahekümnendate algusaastatel olin ma silmitsi esimese suurema kaalutõusuga ja ma rühkisin kodus kõvasti trenni teha niiet muusika taustaks tümpsus ja aknaklaasid selle saatel värisesid. Mu ema teatas, et kas ma tõesti arvan, et see aitab mind. Aga teate, ma pole oma ema näinud trenni tegemas, kuidas ta teadis mulle öelda, et see mind ei aita kui ta ise pole proovinud oma keha taoliselt vormi ajada.

Üks kord ma heietasin mõtteid, et tahaksin fotograafiat õppida. Mu sõbranna ütles, et see on amet, mida pole võimalik õppida, selleks peab olema sünnist kaasa antud silma. Kas ta ise tegeleb fotograafiaga? Ei. Kas ta on kunagi sellega tegelenud? Ei. Aga ometigi ta teadis, et see pole õpitav. Tegelikult see on õpitav.  

Või need nõuanded ja arvamused, et kui laps on aktiivne, siis kohe kindlasti on tal ADHD. Mulle on toodud ka näiteid, kus aktiivsetel lastel on avastatud autism. Jah, ma olen öelnud, et Fredi on üks aktiivne poiss, kes purgis ei püsi ja on hetki, kus ma ei jaksa temaga sammu pidada. Kuid kae imet me Härraga ka ei püsi purgis ja oleme üsnagi aktiivsed hinged. Ja ausalt, kui ma oleksin ka veidi üle aasta liikumisvõimetu ja lõpuks saaksin jalad alla, kas te tõesti arvate, et ma konutan nende jalgadega kuskil diivanil ja vahin hommikust õhtuni telekat või leban põrandal ning vahin lage. Vastupidi, ma saan lõpuks ometi minna sinna kuhu ma tahan. Ja Fredi just nimelt seda teebki, naudib vabadust, mida kõndimisvõime talle on andnud. Lapsed ongi erinevad ja meie laps on jumala normaalne. 

Mis mind aga väga kurvaks teeb on see, et tihtilugu inimesed annavad nõu ja jagavad arvamust, millega nad võivad istutada teise inimese pähe ühe nö mõtteseemne. Isegi siis, kui sa mõtled, et mul jumala savi, mida teised arvavad, sest see minu elu, minu laps, minu kodu, minu töö, minu valikud. Aga meil kõigil tuleb ette päevi, kus päike ei paista enam nii eredalt ja muru ei tundu nii roheline. Päevi, kus sa ei ole enesega parim sõber ja neid päevi, kus jama ajab jama taga. Sellistel hetkedel võib see mõte, mis sai kellegi poolt su pähe pandud, idanema hakata. Ja siis sa leiad end mõttelt, et äkki tal on tõesti õigus, ma ei saagi sellega hakkama, see ongi raske ja keeruline, äkki mu lapsel ongi aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja äkki ta tõesti ongi arengust maas. 


Ühesõnaga järgmine kord, kui keegi jagab arvamust, kommenteerib või annab nõu, siis ALATI mõelge, kas see inimesel on kogemusi antud teemal või mitte. Kui ei, siis adjöö ongi vähem seemneid oma peas mida idandada 😉.


Adios amigos!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe