Kui rääkida, mis meil siin nelja seina vahel toimub, siis tõesti tõesti oleme jõudnud punkti, kus tegeleme aina enam kodu sisustamisega. Uskumatu, et suur pahteldamine on minevik.
Diivani valimist ma tõesti võrdleksin kaaslase otsimisega, sest järsku sa keskendud tema pikkuse ja laiuse parameetritele. Uskumatul kombel tema pehmusele, et teda oleks hea katsuda ja ihu all tunduks igati mugav, et mõnusalt koos oma päevi õhtusse saata. Nagu kuskil kohtinguäpis ei ütle pilt alati kõike, siis pehmusega saime tutvust teha kui uus diivan kodu uksest sisse tariti. Ilmselgel ei saa ära unustada värvust, mis on sama oluline kui pikkus ja laius, sest kellele sobivad pigem tumedamad, tõmmumad või heledamad. Turg on ütlemata kirju niiet meil kulus päris mitu õhtut selle õige leidmiseks.
Meie valik langes puhtatõulise Poola isendi peale, sest poodi me Eesti või Skandinaavia omasid proovima ei jõudnudki. Unistasime küll pehmest kaaslasest, kelle rüppe vajuda ning mitte kunagi sealt tõusta, kuid kärsitute inimestena ei suutnud me ära oodata kuna Sohni saab Soomest koroona pärast ükskord tulema, et seda koos poodi valima minna ja kuna see isend lõpuks valmis tehakse ning meie koduukse ette sõidutatakse. Niigi ootasime oma väljavalitut üle kuu aja ehk talumatult pikat, sest uue ajastu inimesena ma lootsin, et täna ostan ja homme helistab kuller, et on viie minuti pärast kohal. Kuid diivanitega nii need asjad ei käi. Oh, ei.
"Milline diivan saab olla hullem, kui meie maas lebav narivoodi madrats?" teatas Sohni, kui ma hakkasin talle järjekordselt rääkima, kuidas netipoest diivani ostmine on võrdväärne siga kotis ostmisega, sest kohe kindlasti saame kivikõva diivani, kus istuda ei malda üle poole tunni ilma, et hiljem sabakont ja kannikad ei valutaks või selg ei jääks kangeks. Oma narivoodi madratsil oli võimatu mingisugust head asendit leida ning kui tegimegi filmiõhtu, siis Sohni hakkas iga kord vatitekkidega usinasti enda ümber pesa punuma, et kuidagi filmi lõpuni vastu pidada. Niiet pidin Sohniga nõustuma, milline diivan saab hullem olla, eks?
Igatahes me otsustasime, et kangast diivan, mis oleks lahtikäiv ning pesukastiga, on just meie jaoks. Me oleme teadlikud, et lastega oleks nahast diivan ideaalne variant, mille ainsaks plussiks on see, et seda on kerge puhastada. Kuid meil on mõningaid kogemusi nahast diivanite osas. Näiteks see, et see on talvel vastikult jahe. Lisaks päris häälekas küljealune, kus igat sinu liigutust sellel saadab kribin, krabin, ragin. Hüüa appi, kui otsustad sellele lebama viskuda paljalt, pesu väel, lühemate pükste, kleidi või seelikuga, mille järel sinu ja nahast diivani vahel tekib kohene tihe kontakt. Lausa nii tihe, et kui sealt tõusta on justkui tunne, et sa jätsid nii mõnedki jalakarvad endast maha edasi lebama. Ainuüksi need kogemused kaalusid üle meie jaoks selle ainsa "nahast diivanit on lastega ülilihtne puhastada" plussi. Kuigi jah, nüüd igapäevaselt Fredi mõngli plekke diivanilt maha nühkides mõtlen, et lapse tulekuga muutub ka elu eesmärkiks kogu kodu sisustada nõnda, et SEDA OLEKS KERGE PUHASTADA. Kõik muud argumendid peaksid langema teisejärguliseks.
 |
| Meie uus Poola isend |
Valitud diivani sai ilmselgelt heledamat tooni. Kuidas teisiti, sest tundub, et mulle meeldib igapäevaselt lapike käes mööda korterit ringi tantsida. Muidugi me algselt arvasime, et ostame kollase, helesinise või lausa türkiisrohelise diivani. Lõpuks jäin mõtlema, et ihates muutuste järele, siis seina on odavam kollaseks, siniseks või roheliseks värvida, kui hakata diivanit välja vahetama, sest ühel hetkel see värviline variant viskab üle ja hakkab vastu karjuma. Lisaks saame värviliste pleedide ja patjadega oma halli elutoale veidi särtsu juurde anda.
Helehall toon sobis kõige enam ning kuigi me mõtlesime, et hele ei saa olla ju nii hull valik, sest koduloomi ja muid pudulojuseid meil elamises ei ole. Paraku me unustasime täielikult Fredi, kes suudab kindlasti päeva jooksul rohkem korralagedust tekitada, kui mõni karvu ajav kass või koer. Valetan, kassid on hullemad, sest neil on kombeks küüned diivanisse sisse lüüa. Igatahes selleks, et päästa midagigi, siis me viskasime ainsa kodus eksisteeriva pleedi diivanile, kuid ostunimekirja esireas on neid rohkem osta ja kogu diivan nendega katta. Hetkel on see ainus lahendus, mille peale tulime. Samas me arutasime sõbrannaga, et tumedast kangast diivan on samuti üks paras vigurivänt näidates välja iga tolmukübene ja kohe kindlasti ka kõiksugu heledamad plekid. Niiet pole head ilma halvata või halba ilma heata nagu öeldakse.
Alati ma üritan lühidalt kirjutada, kuid isegi diivanist suudan romaani kokku treida 😝 .
Milliste kriteeriumite järgi oled endale diivanit valinud? Kas oled pigem nahast või kangast diivani usku?
Adios amigos!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar