Ma mõtlesin, et lobisen pisut Fredist ka. Õigemini tema kõnest.
Ütleme nii, et ega Fredi väga papagoid ei mängi niiet on üliharv juhus, kui ta kohe meie järgi midagi ütleb. Ma pidin krambid saama, kui mulle näidati ühes Insta stories, kuidas 1,5 aastane tüdruk korrutas oma ema järgi vares, harakas ja kui jõudis kätte pasknäär, siis see oli minu jaoks piir. Ma lõpetasin vaatamise justnimelt sealt kohast, mulle ausalt aitas. Ma mäletan, kui meie septembribeebide grupis tõstatati küsimus, et kui palju sõnu 1,5-aastased oskavad. No mõni emme teatas, et 70, mõni 50, ja mõni 60. Sorry, aga 70? Reaalselt!? Ma heal juhul sain kahe käe sõrmedel Fredi sõnad kokku loetud.
Jah, ma tean, et jumala eest ei tohi lapsi võrrelda, aga ma ikka peale seda pasknääri värki mõtlesin hetkeks, et Fredi võiks kasvõi minu järgi korrata sõna viu-viu. Ma oleksin sellega ka väga väga hästi leppinud. Eks ikka Fredil on omad kindlad sõnad, mis tulevad lihtsalt nagu näiteks emme, jah, ei, aitäh, dada, mamm-mamm. Varasemalt ta küsis potile öeldes kaka, kuid seda pole nüüd enam tükk aega olnud. Ta enne tantsib ümber poti, kui kaka hüüab. No veidi pani muretsema küll see pasknäär ja 70 sõna. Äkki on Fredi ikkagi nagu arengust veidi maha jäänud. Esimese lapsega äkki ongi nii, et põed rohkem, pole eelnevate lastega seda paksu nahka kasvatatud, et ahh küll kõik tuleb omal ajal. A la, et Kaspar hakkas mul kaheselt kolme sõnalisi lauseid moodustama, aga vot Maia see veel kahe aastaselt ütles ainult emme ja anna.
Muidugi on Fredi märku andnud, et ma oskan küll. Näiteks lasteaias ütles ta mulle tule aita ning ta reaalselt ka tahtis ühe mängu juures abistamist. Ma olin hetkeks pahviks löödud, sest sellistes olukordades sa mõtled, et näpistage mind keegi, sest ma pole kindel, kas see päriselt juhtus või ma ise kujutasin seda ette. Äkki ta ütles hoopis ka-ka-ka ja mu kõrvad tegid mingisugust isetegevust ning edastasid mu ajule info- tule aita. Siis ta on vaadanud voolavat vett ja öelnud vesi. Ükskord ta ulatas mu poole joogipudeli ja ütles võta. Kui Mila koju tõime, siis ta ütles kass ja paar päeva hiljem Mila. Üleeile andis ta mulle tassi ja ütles juua. Paar korda on ta öelnud issi. Aga seda, et ta midagi meie järgi korrutaks, vot seda pole nagu juhtunud.
Me ikka naljatleme, et tüüpiline eesti mees. Ütleb korra ära, mis tal öelda on ja mees on rääkinud. Vähemalt ta annab märku, et ma oskan küll. Nii palju kui ma siis uurisin on oluline, et 1,5-2 aastane junsu saaks sinust aru. Ma alguses katsetasin, aga tule emme juurde, palun ära mängi veega, oota emmet ka, palun jooksmise asemel kõnni ei mõistnud ta mõhkugi. Ilmselgelt, haha.
Üks päev oli televiisori pult kohas, kus ta mitte kunagi pole olnud. Hea võimalus Fredi taas proovile panna kui hästi ta minust aru saab. Ma istusin diivanil ja palusin Fredit, et palun too emmele söögilaua pealt puuviljavaagnast telekapult. Ta kohe läks ja tõi niiet minu süda on nüüd rahul ja ma võin öelda, et arenguga on tal küll kõik korras. Küll ta ahtakene sõnavara ka avardub ning ma olen kindel, et lasteaed toetab ka seda väga palju seda enam, et Fredi on segarühmas, kus kolme aastased juba räägivad sellised jutud maha, et hohohooo. No ei jõua ära oodata kui saame oma noorhärraga maailmaasju arutada ja kuulda tema mõtteid läbi lapse suu.
Adios amigos!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar