Kord mu vennanaine küsis, et kus
sa end näed viie aasta pärast. Olen varemgi kuulnud ütlust, et kui inimene teeb
plaane, siis Jumal naerab ja oma kogemuste põhjal peab see paika niiet mingisuguse
lubaduse andmine tundus esialgu üsna vastumeelne. Samal ajal vastust nagu võlgu
ei tahnud ka jääda. Kohe kargas mulle pähe selline Bingo Loto Jackpoti võit,
puhkus Hawaiil juues kookospähli sees olevat kokteili ja kõrvetades oma õrna
nahka lõõskava päikese all. Aga reaalsusesse tagasi.
Kindlasti mõtlete, et mis ma
vastasin? Kõige enam tahan, et selle viie aasta jooksul tuleks minu elukaaslane
lõplikult Eesti ära, lõplikult meie juurde. Teate see, kui mees käib Soome
(üleüldse võõrsile) tööle tähendab hoopiski teistsugust elukorraldust ja
tundsin, et aeg on sellest kirjutada. Nii tuli venna juures õhtusööki süües
idee hakata pidama blogi, kus kirjutame Sohniga meie pere elust ja olust,
suhetest, mõtetest, rõõmudest ja muredest, ühesõnaga kõike seda, mis kaasneb sellega
kui üks pereliige on poole ajast eemal.
Kõige olulisema asja oleksin
peaaegu unustanud. Selles blogis hakkame ka kirjutama kõigest sellest, kuidas
me korraldame nii, et Sohni saaks Soomes haamri nurka visata ja osta Tallinki
Megastarile üheotsapileti Eesti. Mida me aga selleks ette võtame ning, mis plaane
me haume? Kõike seda ja paljugi muud saad seda blogi lugedes kindlasti teada. Meie ausõna :)
Teekond alaku!
Kommentaarid
Postita kommentaar