Otse põhisisu juurde

Mida toob aasta 2020?

Uurisin Sohnilt, et mis olid 2019. aasta õnnestumised ja millised olid ebaõnnestumised, mis eesmärgid ja unistused täitusid ja mis mitte ning mida me ootame uuest aastast. Vastuseks sain, et ta ei suuda hetkel üldse kaasa mõelda, sest ta on haige. Järgime pingsalt traditsioone, sest igal aastal on Sohni, kas jõulupühadel või aastavahetuse paiku palavikus.  Meie plaanisime oma aastvahetuse vastu võtta sõbranna juures, õnnistades nende uut kilesauna sisse. Juhtus aga selline asi, et Sohni läheb 1. jaanuaril üsna varakult Soome mistõttu lõime oma plaanid pea peale ning käisime küla peal eile ära. Mingit tulevärki ei tule ja mina loobun sellel aastal oma traditsioonilisest Martini vahuveinist, sest mida ei saa seda ei saa. Ühesõnaga uus aasta saabub vahuveini ja pauguta.

Kas olete juba oma uus aasta lubadused paika pannud, mida siis aastavahetusel, "Head uut aastat!", soovides, endale armulikult käsi südamel lubate? Mina ei tea, kuidas teiega on, kuid ma olen kehv sõnapidaja. Igal aastal lasen ennast üle, sest minu lubadused kehtivad kaks nädalat, kuu, kolm kuud, harva rohkem ja siis on motivatsioon otsas ning elu vajub vanadele rööbastele tagasi. No, näiteks olen ma viimased 10 aastat, iga jumala aastavahetus lubanud, et päästan end kõhu ümber tekkinud päästerõngast, sangadest ja teen tosinkond kükki, et tselluliit oma kohvrid pakiks ja jäädavalt lahkuks mu pepu pealt.
Allikas: GIPHY.com
Täpselt 10 aastat hiljem olen ma samas punktis, kuid ümber kõhu ilutseb suurem päästerõngas ja peale sünnitust olen nagu liikuv sült, kõik puha võbiseb. "Kas tõesti võitled ülekaaluga juba 10 aastat?" päris Sohni imestunult minult seda kaaluteemat kuuldes. Umbes jah, kuid kui ajas tagasi mõelda, siis kaaludes puberteedina 58 kilogrammi, olin ikkagi enda arvates tõeline morsk. Kahjuks on see õnnis periood, rasedus, läbi ja oma paksust ei saa mitte millegagi enam välja vabandada. Ega ma ei saa kurta kuna tulin haiglast välja kaaludes 7 kilogrammi vähem kui rasedaks jäädes ja hetkel kaal kõigub kaks kilo kord üles kord alla. Ma mõtlesin ka, et rinnaga toites kaal langeb mühisedes, kuid minul on sellega hoopiski tekkinud uus pahe ja selleks on suurtes kogustes magusa sisse vohmimine. Kell üks öösel pole mul probleemi käsi kommi järele sirutada. Kindlasti mõtlete, kus on ikka viitsimist, keset ööd, voodist välja ajada ja kommijahile minna. Ärge muretsege, olen nagu talvevarusid täiendav orav, kes tihti nii mõndagi head endaga, pessa ehk voodisse, kaasa veab.

Ühesõnaga uue aasta lubadus on mul taaskord plaan end vormi saada. Eesmärk polegi nagu öeldakse "kaks konti ja kuse hais (minu puhul pigem piima hais 😂)" figuuri saavutada, kuid võiksin välja näha saledama taljega ning, et peeglist vaadates ei jääks muljet nagu oleksin äsja sünnitusmajast välja saanud. Ühesõnaga ma ise ei viitsi hakata ratast leiutama mingite kalorite lugemisega ja uuest aastast hakkan oma vana head fitlapi jälgima. Seekord teeme seda sõbrannaga koos niiet proovime üksteist motiveerida ja koos reel püsida. Ühtlasi pakkus Sohni välja trahvisüsteemi ehk kui minu sõbranna toitumiskavast kõrvale viilib, siis peab ta maksma Sohnile 1 euro patuse toidukorra kohta ning kui mina seda teen, siis saab sõbranna mees iga toidupatu pealt 1 euro võrra rikkamaks.

Mis siis veel olulist...

Uuel aastal tahame selle remondiga lõpikult ühele poole saada ja seda kindlasti aasta esimesel poolel. Kopp on nii ees. Kui vahepeal oli lootust, et saame tolmused tööd kõik Fredi sünniks valmis, siis kaugel sellest. See seisab, sest me vahepeal saime endale uue pereliikme, kes liigub nüüdseks neljal uuel rehvil, sööb diiselkütust (mis toimub, sest maru kalliks on see vahepeal läinud), potile ei nõua, kuid see-eest vajas ta tuksuv mootor mitmesaja eurost hooldust ja see pole veel kõik, sest juba uue aasta esimesel kuul läheb taas oma autotohter Janari vastuvõtule. Seetõttu läheb ka minu lootus köögi põranda soetamisest hingusele. Kui kauaks? Kes seda teab.
Allikas: GIPHY.com
Vahepeal ma juba Sohnile susisesin, et kolin lapsega autosse, sest see on ilmselgelt paremas korras kui kodu. Sohni teatas, et naised pole kunagi rahul. Uue auto ostusoovi poolt olin minagi ja siis, kui Sohni läks ja tegi plaanid teoks, hakkas see tüüpiline naise vinguviiul kääksuma, et küll tuli see ost liiga ootamatult, vara ja mida kõike veel. Auto on mugavus ja teada tuntud tõde on, et mugavus maksab. Vaatan meie poolikut kodu ja vaikselt korrutan mantrana enda peas, mida vaja seda vaja.

Korduvalt olen maininud meie ettevõtte plaanidest. Ka see on seisma jäänud, sest esiteks meil on vaja see kodu üks kord ometi valmis saada, sest kui Sohni nädalalõppudel korteri ülesvuntsimisega tegeleb olen mina Fredi päralt ja muude asjadega toimetamiseks aega ei jäägi. Vahel napsan ettevõtte asjade ja selle blogi jaoks aega unetundide arvelt, aga pikas perspektiivis pole see kuigi jätkusuutlik. Uute toodete ideid on aga nii palju, et pea varsti plahvatab. Otse öeldes sobib idee tühipalja sõnana või mõttena ainult taguotsa pühkimiseks. Idee saab tõelise väärtuse alles siis, kui see leiab reaalse teostuse. Ja selle teostuse osani me peame kohe kindlasti uuel aastal jõudma, mida varem seda parem.

Unistan salamisi ka sellest, et teeme suvel Sohni puhkuse ajal väikese road tripi, sest tõesti iga talv ma soovin meeletut keskkonna vahetust ja kuna me tegelikult 2019. aastal tegime täieliku kannapöörde ja alustasime oma elu põhimõtteliselt nullist- kolimine uude kohta, uus kodu ja selle remontimine ning laps, siis meie oleme oma vajadused ja soovid olude sunnil tahaplaanile surunud. Eks näis, kui kaugel me suvel oma asjadega oleme, sest hetkel on kodu ja ettevõte tähtsamad, kuid äkki äkki saame seda minipuhkust ka endile lubada.

Aga aitab lobast. Head vana aasta lõppu teile, kes te meie blogi külastate ja meie tegemistel silma peal hoiate. Me väga loodame, et uuel aastal satub teid siia juba palju palju rohkem. Uueks aastaks soovime kuhjaga energiat ja, et kõiki teie tegemisi saadaks edu.

Head vana lõppu ja parimat uut!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis @kunasohnikojutuleb 😉.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe