Meie 7 -kuune Fredi

Fredi on juba seitsme kuune tegelane (täpsustan seitsme ja poole kuune) ilma kelleta ma oma elu ette enam ei kujuta. Mõtlesin mälestuseks üht-teist tema kohta kirja panna, sest minu ema poolt katsikuteks kingitud beebiraamat on piinlikult tühi. Ma tükk aega võtsin end kokku, et tema esimesed jõulud sinna kirja panna, kuid ma isegi ei mäleta, kas selle lõpuks ka ära tegin või mitte. #aastaema, sest kontrollisin just selle üle ning jõulude kohal laiutab suur tühjus. 

 

Viimase pooleteise kuuga on Fredi teinud suure arengulise hüppe. Kõigepealt läks istuma. Alguses toetas kätega küll põrandale, kuid nüüd istub kena sirge seljaga ilma, et peaks tuge kuskilt otsima. Kohe kuue kuuseks saades tegi ka esimesed roomamise katsetused. Mõne nädalaga sai ta selle täitsa käppa. Ma ei hakka rääkima kiirusest, mida on üksjagu palju lisandunud. Ei läinud kaua kui Fredi tegi esimesed katsetused edasi liikumiseks käpuli. Alguses küll kuni kolm sammukest käputades ja ülejäänud distantsi läbis ta ikka roomates, sest nii sai kiiremini edasi. Oma roomamise järgi ristis Fredi vanaema ta luurajaks. Niikui Fredi oli kellegi liikumistrajektoorile end parkinud, siis ikka öeldi, et ole ettevaatlik luuraja on kohe su selja taga. Sohni samas arvab, et ta on täitsa kutsikas mis kutsikas inspekteerides tähtsal ilmel oma territooriumi endal võrgu sees olev õun nagu kont suus. No kui jutt siin korraks suuni läks, siis mainiksin ära, et Fredi hammaste skoor on endiselt null. 

 

Nädal tagasi jõudsime maalt koju ning siin hakkas Fredi kohe käputama. Sõrmenipsust jättis roomamise sinnapaika. Lisandunud on iga asja najal ennast põlvede või jalgade peale sikutamine. Praegu mõtlen, et olid alles head ajad kui ta reisivoodis või mängumatil püsis ja ise said muretult tegutseda. Nüüd on mul vahepeal närvid täitsa läbi, sest ohte on palju rohkem ning Fredi kohe ootab seda momenti, kus ma teda ei jälgi, et avastusretkedele minna või hakkab ennast millegi najal üles sikutama. Kuidas tahaks talle vahepeal kummist täispuhutavat sumo kostüümi selga tarida või mõne pehme peakaitsme pähe siduda, sest põnn on juba nii mõnedki korrad kukkunud. Siiani pole obadused suured olnud ja tihtilugu tuleb nutt ehmatusest. Harjutamine teeb meistriks, mida muud ma öelda oskan.

 

Rääkides Fredi huvidest, siis siit te ei leia juttu toredatest mänguasjadest, mis teevad häält ja vilguvad, on värvikirevad või mänguasjapoodide müügihitt. Ei, sest Fredi huvitub lihtsatest asjadest, mille hulka kuuluvad kõiksugu kulbid, visplid, taara jne. Näiteks Fredi lemmik mäng on peitus. Täitsa lõpp, kuidas ta läheb ekstaasi sellest, kui keegi end tema eest ära peidab ja tema nime hüüdma hakkab. Lõpuks kui sa oma peidupaigast piilud ja ta sind näeb, hakkab ta kõva häälega kõkutades sinu juurde vurama. See mäng on endalegi meelelahutuslik, sest ma alati naerad pisarateni tema naeru üle. Ma pakun, et mitte ükski teine tegevus ei rõõmusta teda nii palju kui peitus. See aitab ka tema kõige tusasema tuju kohe tunduvalt paremaks muuta. Meie väike võluvits, kui Fredi hakkab juba ära väsima ja tahab seetõttu rohkem süles olla või lihtsalt joriseb, siis see mäng päästab hädast välja.

 

Teisena köidavad Fredit väga kõiksugu juhtmed. Mul on selles osas kahetised mõtted. Ühest küljest on ohtlik, et Fredi käib pistikute kallal kuigi Sohni ikka väidab, et need on mingisugused turvalised pistikud. Teisalt on näha, et Fredi on 21. sajandi laps ning juba alla aastaselt väga keskkonnateadlik, sest põlevkivi on ikkagi ju taastumatu loodusvara ja patt on siin elamises elektriga priisata. Kõik pistikud on Fredi range kontrolli all. Ma ei kujuta ette, kui mitu korda ma olen telefoni laadima pannud ja tükk maad hiljem avastanud, et aku pole pügala võrragi kosunud. Suunad pilgu pistiku poole ja näed, et laadija on sealt juba välja võetud. Lõpuks kui suskad laadija taas telefoni on see nii täis tatistatud, et telefon annab rahulolematult häiret seadmes tuvastatud niiskuse kohta. Nii ma olen istunud telefonil kõigest 4% akut ja mina puhun akulaadija otsikusse lootuses sedasi sellest Fredi tatti kuivatada. Sama jama on ka arvutilaadijaga, mis pistikust nagu imeväel on välja tõmmatud. Alati tuleb siin pistikute ette mööblit sikutada, et põnn neile ligi ei pääseks. Püüan ikka meeles pidada, et kõik juhtmed kuidagi jalust ära koristada, kuid uute harjumustega kohanemine võtab aega. Need, kes seda blogi on juba mõnda aega lugenud juba teavad, et mu ajutegevus on aeglaseks muutunud ja vajab tarkvara uuendust. Päris tõsiselt. 

 

Üks asi veel. Ma pole kunagi varem pesumasinast nii pagana vaimustuses olnud. Kui ma tavaliselt pesen oma pesu tunni ajase režiimiga siin nüüd panen iga masina täie pesema kahe ja poole tunnise pesurežiimiga, sest Fredi lihtsalt istub vannitoa ukseavas ja vaatab. Nii saan mina oma hindamatud minutid. Siinkohal ka viis minutit oma helget hetke on õnnelikuks edasi eksiteerimiseks vahete vahel lausa hädavajalik annus kasvõi selleks, et lõpetada oma juba jahtunud kohvi lõpuni lonksata. 

Kui alguses pelgasin, et ta läheb esimese asjana vannitoas peldikupoti harja uurima, siis mu hirmud olid alusetud, sest põnn avastas vannituppa sisenedes koheselt, et oleme looduskivist põrandat valides teinud elu suurima vea. Nii ebamugavat pinda käputamiseks annab otsida. Kuid uhkusega pean tõdema, et meie põnn on sihikindlam kui arvata võis ning ta käib iga päev selle looduskivi põrandaga tutvust tegema, sest ma juba tean mida ta oma pisikeses peaksese mõtleb. Äkki, seda kui ahvatlev on ühel heal päeval seal vannitoa kaugeimas otsas asetsevat potiharja suhu pista. Ausalt, ma võiksin samuti seda sihikindluse teemat Fredilt õppida. Mõtlesingi endale ka blogijate poolt testitud Eesmärkmiku tellida ja oma sihid kirja panna.Unistusi on, kuid teod on nigela võitu. 

 

Ma võiksingi siin Fredist heietama jäädagi. Ehk aitab selleks korraks. Ühesõnaga selline põnn on meie seitsme kuune Fredi. Võtan end kokku ja lähen täidan seda beebiraamatut nüüd. 

 

Adios amigos!

 

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.