Ükskord, kui eriolukord läbi saab siis ma...

Ma võin kihla vedada, et te kõik olete mõelnud sama mõtet. Mida kõike ma ära teeksin kui koroonaviirusest tingitud eriolukord ükskord läbi saab? Mõtlesin, et panen enda ja Sohni plaanid samuti siia kirja. 

• Õhtusöök Sohniga. Ma vaaritaks kõike head ja paremat, kuid ma arvan, et Sohni tahaks, kas kana kooreliköörikastmes või sushit. Ostaksin alkoholivaba vahuveini ja Sohnile tariksin koju ühe hea iiri viski. Kataks meie kökatsist diivanilaua, seaksime end põrandale rätsepaistesse, sest teisiti pole selle laua taga võimalik süüa. Päris võõras tunne oleks Sohniga taas koos olla, et ta on füüsilisel kujul jälle meiega. 
• Tahan peret ja sõbrannasid näha niiet käiksin külast külla ja linnast linna. 
• Mu kaalukaotus on muljetavaldavalt suur olnud ning isegi kunagi suure hurraaga soetatud motivatsiooni riided lotendavad seljas.
  
  Mul on põhimõtteliselt kogu garderoob vaja uuendada. Hea, et jalanumber kaalu kaotades ei muutu, sest kui ma suuremate mõõtmetega tots olin, siis poodeldes tihtilugu ei meeldinud mu seljas mitte ükski proovitud riideese. Need lihtsalt ei istunud seljas nii nagu ma oleksin tahtnud. Kuid kuidas sa tuled poest tühjade kätega välja, eks? Ostsin endale alati lohutusena kingi. Päris palju ma kolides viskasin lihtsalt minema, sest kapis vedelevad killerkontsad kogusid vaid tolmu. Polnud üritusi, kus selliseid kanda ja klubitamised on ka kõik juba ammu klubitatud. Muidugi näiteks pluuse, beebiriideid olen nõus e-poodidest tellima, kuid teksaseid või pükse mitte iial. Neid tahaksin ikka jalga proovida ja peeglist vaadata, kuidas need eest ja tagant istuvad. Ühesõnaga, kas nad teevad mu ahtri suureks või pigem pringimaks. Ma ei liialda, kui väidan, et ma iga päev unistan kaubanduskeskuse külastusest.
• Endiselt pole meil diivanit. Sohni küll arvas, et võiksime selle lõpuks ometi ära tellida, kuid mu sõrm ei suuda kuidagi "Telli" nuppu vajutada. Tahaksin ikka korraks sellele istuda, vaadata kui pehme või kõva see on. Või saada rohkem aimu, kui kõrge on seljatugi jne. Ma ei tea, kas ma olen ainus, kes mõtleb, et see kui sa ei saa diivanit järele proovida, siis see on justkui siga kotis ostmine. Sohni ikka väitis, et pehmuse osas on kindlasti mõni info. Ma ei tea, kui keegi väidab mulle, et see on 3 cm läbimõõduse porolooniga tehtud, pole mul aimugi kui mugav see mu kannika all tegelikult on. Müügimehe juttu ei tasu alati uskuda vaid kõige parem on kauba sobilikkuses ise veenduda.
• Vannitoa seinale paigaldas Sohni üüratu riiuli, mida mul on vaja hakata dekoreerima, sest ma vihkan kui asjad on nähtaval.
  
  See jätab sellise segamini mulje. Tegelikult ma ei viitsi seal koguaeg potsikuid ja purgikesi sättida ja ühel hetkel on see taas segapuder. Pole motivatsiooni ka, sest tundub kilplase töö. Mõtlesin sinna natuke rohelust lisada, mõni lahe raamitud toreda sõnumiga poster ja need potsikud paigutaksin korvikestesse. Ma pakun, et olen sinna kuus korda juba mingisuguseid korvikesi valinud, kuid küll ma jään värvi või mõõtude osas kahtlema ja jääbki see asi sinna paika. Ma poelgi vannitoas suurpuhastust teinud, sest ma ei viitsi jälle seda põrandat käpuli nühkida ja vahatada. Mõtlesin, et kui sinna uut kraami ostan, siis tuleb mingisugune motivatsioon see lõpuks puhtaks pesta ja korda teha. E-poodlemisega ma veel kohanen, sest olen pigem see inimene, kes tahab asja oma silmaga näha ja oma käega katsuda. Niiet sisustus- ja mööblipoodide külastus on samuti minu soovide nimekirjas. 
• Perega fotosessioonile. Viimane kord käisime Sohniga pildistamas beebiootust, mis oli kusjuures ühtlasi ka meie esimene fotosessioon üldse. Nüüd on Fredi juba suur rõõmsameelne põnn ja mina saledama figuuriga. Ilma naljata, ma kaalusin nii vähe viimati kaheksa aastat tagasi. Nii tore oleks end taas lille lüüa ning teha armsad perepildid, mida hiljem koju kummutile seada või seinale riputada. Ma tean, et mõni fotograaf teeb hetkel ka kontaktivabu sessioone, kuid meil on jätkuvalt üks pereliige puudu mistõttu peame ootama kui see koroona jama ühel heal ajal läbi saab. 
• SPA puhkus on küll asi, millest oleme koroona pärast ilma jäänud. Ma pakun, et viimati käisime SPA-s poolteist aastat tagasi. Ma tahtsin väga minna Aqua SPA-sse siis, kui Fredi saab poole aastaseks, aga kahjuks lendas tänu koroonale see plaan uppi. Nojah, suvel jällegi väga ei kisu sinna, kuid sügisel olen seal nagu viis kopikat kohal. Aga kosutavast SPA puhkusest ma unistan endiselt.

Kas ma mainisin alguses, et kirjutan Sohni ja enda plaanidest? Nüüd põhimõtteliselt rääkisin ikka enda omadest, sest Sohni plaanib tagasi tulles remonti teha. Me jõudsime Frediga maalt tagasi koju ja seis on siis selline, et Fredi meil nüüd käputab võttes ette pikki teekondi mööda korterit. Ühtlasi tarib ta end nüüdseks iga asja najale püsti. Tänu liikumisvõimele käib maailma avastamine täie hooga mistõttu pidin koju jõudes asju ümber organiseerima ja paigutama. Näiteks köögis on meil kraanikausialune kapp ilma ukseta. Te ikka kujutate ette kui ahvatlev Fredi jaoks seal paiknev prügikast on? Või vannitoa põrandal asetsev vestsupoti hari? Parim asi üldse, millega tahaks kohe kindlasti mängida ja seda suhu toppida, kui vaid leiaks selleks võimaluse. Meie panipaik, kus varasemalt hoidsime kodukeemiat ja koristustarvikuid vajab samuti ust, et saaksin taaskord neid asju seal hoida. Kõik Fredi jaoks keelatud asjad olen ajutiselt tema tuppa paigutanud.

Meie väike konn jõuab igale poole ja nüüd kehtib ka meie elamises tõesti see reegel, et kui laps on vait, siis järelikult saab ta parasjagu mõne pahandusega hakkama. Ma reaalselt täna küsisin Sohnilt, et kuna me teise lapse hakkama paneme, sest maal Fredi mängis Sohni vennalastega väga hästi või tohkendas omaette kuskil. Kuidagi lapsed automaatselt tegelesid oma asjadega, kas koos või igaüks kuskil oma nurgas. Kus on rohkem inimesi seal ka rohkem, kes last jälgivad. Kuid kodus Fredi muudkui joriseb, tahab süles olla, jälitab mind ning ma ei saa mitte kui midagi tehtud. Maal tekkinud päevarütm on kolinaga kokku kukkunud ja hetkel kujuneb taas Fredil uus rütm.Võib-olla on asi selles, et jälle kohanen selle üksinda majandamisega või on Fredil lihtsalt täna kehv tuju.

Võtan jutu kokku- teine päev kodus ja ma juba hullun. Heeeellllpppp!

Mida teie tahaksite kõige enam teha, kui eriolukord ükskord läbi saab?

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.