 |
| Foto: Kartin Merisalu. Siin on kõike-natuke külge, natuke jalgu, omajagu käsi, kuid rohkem selga. |
Ma olin eile pooleldi invaliid mistõttu palusin teil, igavuse peletamiseks, mulle Instas küsimusi esitada. Kuna meie väikses Insta peres on 80 jälgijat, siis ma ei lootnudki, et mattun küsimuste rahe alla. Samas üks küsimus (hetke seisuga vist ka ainus küsimus 😄) oli küll selline, et tahaksin kohe pikemalt sellele vastata või pigem võlgneme teil seletuse, miks me pole normaalsed inimesed ja oma näo asemel näitame teile ainult oma selga, kukalt, jalgu, käsi ning headel päevadel ka paremat või vasakut külge. Vastus on lihtne, me oleme tagant ja külje pealt lihtsalt nii pimestavalt ilusad, mida te kindlasti olete juba ise ka märganud. Hea küll, see oli nali. Või pooleldi nali, sest ma pigem olen oma tagaküljega rohkem rahul olnud kui esiküljega.
Kui me Sohniga umbes poolteist aastat tagasi esimest korda blogi ideed arutasime, siis tuli anonüümsus kohe teemaks. Sohni nõustus, et ma temast kirjutan, kuid mitte tema nimega ning kohe kindlasti ei soovi ta igal pool figureerida oma näoga. Teiseks tingimuseks oli, et me hoiame oma täpsema elukoha enda teada. Seda kõike eelkõige meie turvalisuse huvides, sest igasuguseid pooletoobiseid leidub. Kirjutada mulle meeldib, blogi pidada ka meeldib ning nii tegimegi kompromissi, et hoiame anonüümset joont.
Oleme muutunud Sohniga Fredi osas eriti kaitsvaks. Otsustasime ühiselt, et me hetkel ei soovi jagada tema näoga pilte ei siin blogis ega ka mitte üheski teises sotsiaalmeedia platvormil, isegi mitte meie isiklikel kontodel. Me oleme lihtsalt liiga palju lugenud pervertidest, kes laste pilte kuhugi portaalidesse teistele omasugustele miilustamiseks üles panevad ning sina ei pruugi sellest mitte kui midagi teada. Sa mõtled, et sinuga seda ei juhtu, kuid sa kunagi ei saa selles 100% kindel olla. Näiteks lugesin just üht lugu, kus üks pereema avastas, et tema sotsiaalmeedia kontole üles laetud armsa tütretirtsu pildi järgi on hakatud kumminukke tootma. Päris haige, kas pole?
Kuid kui hirm pervertide ees kõrvale jätta, siis ütlen ausalt, et on ette tulnud momente, kus ma olen väga tahtnud Fredist pilte teistega jagada, sest ta on lihtsalt nii nunnu ja nii naeruline ja vahva tegelane. Iga lapsevanema jaoks on tema laps maailma kõige armsam ja paratamatult tekib isu seda teistelegi näidata. Fredi on mu elu suurim saavutus. Ja ma olen kindel, et järgmisel nädalal, Fredi ühe aasta sünnipäeval, võib see isegi teoks saada. Sohni see-eest suhtub endiselt Fredi anonüümsusesse tõsiselt ning seisab selles eest nagu isalõvi.
Meilt on väga palju küsitud kuna me oma nägudega lagedale tuleme ja kas üldse. Teatud suletud gruppides ma jagan blogipostitusi oma näo ja nimega. Kui keegi meist peakski tulema oma nägu teile näitama, siis kohe kindlasti teen seda esimesena mina. Ja ma olen umbes tosin korda tahtnud seda juba teha. Kui saame oma perverdi himudest jagu, siis ei jää me pikas perspektiivis anonüümseks. Mis siin salata blogile annavad pildid väga palju juurde. See siin muutub veelgi personaalsemaks, paremaks, ja huvitavamaks kohaks. Ja kui me jätaksime selle anonüümsuse kus see ja teine, siis ma kindlasti näeksin piltide osas palju rohkem vaeva. Võib-olla isegi kirjutaksin vähem ja näitaksin rohkem, muutudes sotsiaalmeedias kordades aktiivsemaks. Muidugi ka blogi jälgijaskond kasvaks seeläbi tunduvalt. Võib-olla kõik see juhtubki siis, kui aeg on küps või kui oleme selleks ise rohkem valmis. Hetkel näib, et me hoiame veel mõnda aega seda anonüümset joont.
Ahjaa, kui sa veel pole meie kukla, selja, jala, käe või külje pilte näinud, siis mine otsi meid Facebookis või Instas üles ja vaata järele. Ma olen näiteks oma säärtega väga rahul 😂.
Adios amigos!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar