Otse põhisisu juurde

Asjad, mis mind närvi ajavad

Tulin end siia nüüd maha laadima, sest närv on nii must. 
  • Teate seda "uute kontode loomise" kadalippu, kus sa ENDA ARVATES oled kõik lahtrid korrektselt täitnud ning "Jätka" nuppu vajutades lööb sulle ette punane kiri öeldes, et andmed muuduvad või midagi sellist. Ma olen juba viimased tund aega proovinud meie ettevõttele Facebooki lehte luua, kuid tee või tina "Loo konto" nupuke ei aktiveeru. Peksa kasvõi peaga vastu klaviatuuri- mitte midagi ei juhtu, sest endiselt vaatab sulle vastu hallides toonide nupuke. Kõik lahtrid on täidetud ning ma pagan ei saa seda lehte mitte kuidagi loodud. Enda arvates olen erinevaid lehti teinud seal FB-s küll ja veel, kuid nüüd nagu mingisugune amatöör- lihtsalt ei saa hakkama. 
  • Kuna ma uue lehe loomisega täna mitte kuidagi sina peale ei saanud, siis mõtlesin kasulik olla blogi FB lehel. Asusin ammu unarusse jäänud "Kirjelduse" lahtrit muutma, sest see algab endiselt lausega "Tere! Hetkel on meid kaks, Sohni ja mina....". Juba aasta jagu on meid kolm! Kaua ma selle vale infoga teid haneks tõmban seal, eksole. Selle kirjelduse järgi ma olen endiselt veel rase ja teeksin elevandile ka 22 kuud kestvale tiinusele pika puuga ära. Igatahes, tee mis sa tahad, aga tekst ei muutunud tähe võrragi. Editing... Editing... Editing... ja mitte midagi. Mitte kui midagi. Proovisin veel kaks korda. Ei midagi. Ikka vaatas vana blogi kirjeldus mulle sealt ekraanilt vastu. 
GIPHY.com
  • Vana hea koroona. Sorry, kuid see tundub juba tõsine naljanumber, ausalt. Milline nägi välja meie jaoks september tänu nö. koroona uuele lainele?
Mina: "Meile tuli pulmakutse. Peame varsti ütlema, kas läheme." 
Sohni: "Ei saa mingeid kindlaid plaane teha, koroona ju". 
Teatasin, et osaleme kuigi see oli kuni selle nädalani küsimärgi all.

Mina: "Mu vennalaste sünnipäevale läheme? 
Sohni: "Eks näis, mis Soome otsustab. Koroona ju." 
Teatasin ikkagi, et osaleme!

Mina:" Mis Fredi sünnipäevaga saab? Kuna peame?" 
Sohni:" Eks näis, mida Soome otsustab. Koroona ju."

Lausa "ülivinge" oli "plaane" teha ning alles täna ma ütlesin sõbrannale kindlalt ära, et tuleme nende elu kõige olulisemale sündmusele. Võtku mind kasvõi koroona, aga ühest heast Eesti pulmast ma ei loobu. Terve kuu aega elasime mingisuguse nõmeda hirmu all, et äkki hakkab sama jama pihta nagu kevadel ning Sohni ei saa enam Eestis käia, sest Soome naastes peab mingisuguses karantiinis istuma. Ja täna ma loen uudist, kus Terviseamet juba arvab, et koroona võib iseeneslikult pillid kotti visata ja taanduda. Sügav kaastunne mu närvirakkudele, kes pidid septembris minu meeldivast seltskonnast nii häbematult vara lahkuma! 

  • Mind ajavad närvi inimtüübid, kes kogu aeg kurdavad kui haiged nad on. Tõesti, sa vaatad ja imestad, kuidas selline (miljoni hädaga) inimene üldse suudab kuidagi koos püsida, liikuda, rääkida, süüa, potil käia. Ükskõik, mis tegevus toob juurde lisahädasid. Kui ma lõpuks avaldan arvamust ning soovitan inimesel arsti juurde minna, teatatakse kohe, et arstid ei tea midagi, arstidest pole mitte mingisugust kasu. Ma siis mõtlen, et järelikult pole ju häda midagi. Või ma eksin?

Ahjaa, oleksin peaaegu unustanud. Müün maha oma aju! Ta on vist ülekuumenenud, ei tee koostööd. Kõiges ajab sõrgu vastu. Iseloomustaksin teda kui pirtsakat möllavate hormoonidega puberteeti. Midagi meelde ei jäta. Mõtleb 22 tundi ööpäevast üle. Pole absoluutselt toetav ja kaldub olema väga negatiivse suhtumisega. Kahtlustan, et ta on mugavustsooni langenud. On ehk kellegil soovi? 


Adios amigos!



Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe