Kodu juttu

S on juba kolmandat päeva keldris köögi meisterdamisse sukeldunud. Viimaste päevadega on kodus üht teist tehtud. Teate, kui sa siin kodus muudkui istud, siis kohe vajad muutusi ja arengut ning meil on siin ikka päris omajagu teha. Muidugi on meil ka alati see, et kui S koju tuleb, siis peab kohe viimast võtma. Neid koroonapiiranguid ja kõiksugu otsuseid muudetakse tihtilugu ning pagan seda teab kui kauaks ta uuesti Soome läheb.

Minu jaoks ehk kõige oodatum oli magamistoakapp. Selle valimine polnud teps mitte kergete killast. S-i üheks peamiseks kriteeriumiks oli, et kapiukstel ei tohi peegleid olla. Ma nii mäletan, kui tema Soome korteris oli magamistoas kapiuksed tervenisti peeglitega kaetud ja küll ta siis sättis neid uksi, et ta uinudes ja ärgates oma nägu ei näeks. Minul oli selle peegli osas ükskõik, kuid kui S teatas, et magamistuba ja peeglid ei käi kokku, siis oli see nõue kui kivisse raiutud.

Tõesti feng shui kohaselt pole peeglid magamistuppa absoluutselt teretulnud. Öeldakse, et peeglid salvestavad emotsioone ja kõiksugu energiaid mistõttu usutakse, et magamistoas paiknevad peeglid toovad suhtesse negatiivsust. Veel üks huvitav tähelepanek, mida ma ise ka ei teadnud, on see, et me tajume liikumist ka siis, kui me magame. Kui sa nüüd külge keerad, sipled või vähkred, siis me alateadlikult tunnetame peeglist enese liikumist. See võib omakorda kutsuda esile meie ürgsed instinktid, muutes meid valvsaks mistõttu ei puhka me öösel korralikult välja. Kuna meie kapike tuleb kohe voodi kõrvale kõigest sammu kaugusele, siis see viimane punkt pani mindki peeglivaba variandi poole vaatama. 

Minu jaoks oli magamistoa kapi puhul oluline, et me saaksime sinna riideid riputada, kuid ei puuduks ka riiulid ning sahtlid. Riiuleid pidi ka minu meelest omajagu olema, sest see kapike pidi lisaks meie riietele ka kõik voodipesu ja käterätid ära mahutama ning mis mõte on kapil, kus riiulivahed on pool kilomeetrit, eksole. Niiet mõistlik hind, hästi mahukas ja ilma peegliteta kappi me otsima asusimegi.

Eks ikka S-l lõi korraks see vana hea saepuruplaadi allergia välja, kuid täispuidust kapid on juba tunduvalt krõbedama hinnaga. Olgem ausad pooleli olev köök ja uus tööl käimise graafik ei anna just palju ajalist ruumi S-l ise seda valmis meisterdada. Ning mina, kes ma igapäevaselt kaost nimega kodu kuidagi ohjan ei suuda enam minutitki kauem taluda seda, kuidas asjadel pole oma kindlat kohta. Selle pesu säilituskastidesse surumine on ka omamoodi keberniit, mida on juba omajagu aega tehtud kah. Lõpuks sai otsustatud, et magamistuppa tuleb kapp kiiremas korras ära tellida. Olgu see või saepuruplaadist valmis treitud. 

Kuidagi ma suutsin ühe kapi Mööbel1-st leida, mis vastas kõikidele meie kriteeriumitele. Hind oli samuti kapi kohta mõistlikult hea, kuid selle hea hinna eest pidime oma kapikest ootama kaks kuud. Lõpuks see kapp saabuski tähtaja viimasel päeval. Me Frediga veetsime selle kinni pakitud kujul kapiga veel oma kaks nädalat kuni S koju tuli ja seda juba enne kukke kokku hakkas panema abiks ei keegi muu kui meie pisike Härra asjalikkus isiklikult. Nii sai Fredigi oma elu esimesi väikseid naelu vasaraga sisse lüüa. 

ENNE meie kaunite säilituskastidega, mis nüüd täidavad keldris asjade hoiustamise funktiooni edasi.

PÄRAST. Meie uus kapp, mis on mõnusalt minimalistlik, kuid väga mahukas. 

Nüüd on meil magamistoas puudu veel kardinad, mis kohe kindlasti väga palju hubasust juurde annab. Lisaks oleme tegelikult suhteliselt harjunud laes rippuva juhtmega niiet üks laelamp tuleb ka meil välja valida. 

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.