Otse põhisisu juurde

Nüüd on sellega kõik

 


"Kuule, tule nüüd tee pilti", kamandasin ma Sohnit, kes just tahtis end mugavalt voodis sisse seada. Torisedes haaras ta telefoni, küsides kelle jaoks ma seda teen, miks see üldse vajalik on ning kellele ma neid pilte siis näitama hakkan. Tõsi, need pildid pole just sellised, mida pere fotoalbumisse panna kõigile vaatamiseks. Ma tegelikult pole üldse neid pilte oma silmaga näinud ja ma absoluutselt ei tea, millise nurga alt Sohni need tegi. Kas mu lõualott jäi näha või kas mu juuksed olid ilusti sätitud? Ilmselt olid nii lõualott ja sassis juuksed esindatud, kuid tegelikult polnudki tähtis see kui klantsitud ma seal välja näen. Tähtis oli jäädvustada, kuidas ma viimast korda Fredit imetan. Ja ma juba tihun siin nutta. Aga ma alati tahtsin meie viimast hetke kuidagi jäädvustada. Nüüd alles tulin selle peale, et oleksime võinud ju seda filmida 😬. Ikkagi meie pisike beebi on nüüd minu silmis ametlikult suur poisu. Sohni silmis on ta seda juba ammu 😃. 

Uskumatu, et mina, kes ma arvasin, et hea kui ma aastakese vastu pean, imetas tegelikult oma marakratti punkti pealt aasta ja seitse kuud. Täpselt 24.aprillil sai Fredi viimase rinnapiima sõõmu. Eile, kui teda ilma rinnata magama panin, siis oli meie rollid totaalselt vahetuses. Tavaliselt nutab Fredi, sest iga jumala õhtu voodisse minnes on ta magama jäämise osas eitusfaasis. Puikleb vastu ise samal ajal silmi hõõrudes. Pool tundi sa sõdid temaga, kuid siis ühel hetkel haarad ta oma kaissu, et ta enam püsti ei tõuseks, voodis ei hüppaks või magamistoas ringi ei rändaks. See viimane osa, vabaduse kärpimine, on tema jaoks üsna fustreeriv. Minul tema asemel oleks ka. Ja ma tunnistan, et juba ammu ilma pole tissitamine aidanud mind kuidagi tema magama panekut lihtsustada. Pigem oli piimasõõm rohkem nagu energialaks. 

Igatahes eile tihkusin mina nutta nii mis jube ja ma olin kohe ikka väga emotsionaalne. Fredi võttis mu ise kaissu, paitas mu pead ja ümises rahustavalt. Just täpselt nii nagu meie teda Sohniga rahustanud oleme. See oli üliarmas, kuid eks muutis meele veelgi härdamaks. Fredile jõudis alles täna kohale, et miski on nüüd meie õhtusest rutiinist puudu. Magama sättides ta meel oli päris mõru karjudes läbi nutu annnnaaa, annnaaa, aga siis rahunes ise ka sekundi pealt maha. Eks me näe, kui raske meil homme saab olema, sest vaesekesel tulevad veel kaks uut hammast ka.

Küll aga kogu selle imetamise lõpetamise pärast olen ma Sohni käest pärinud, et mis oleks kui hakkaksime uue beebi plaani pidama. Kuid Sohni teatas selle avalduse peale, et alles ma hakkasin tema naljadest jälle aru saama ja juba ma soovin teist last. Kes veel ei tea, siis tõsi ta on. Rasedana ja imetamise ajal ma enam Sohni nalju ei mõistnud. Tema, kohati ebatavaline, huumor, mis mind temaga tutvumisel võlus, ajas mind hoopiski nutma. Ja kui Sohni ikka arvas, et keisrilõikega mu naljasoon lõigati läbi, siis mina süüdistan pigem oma segipaisatud hormoone. Tundub, et tema jaoks on liialt vara seda kõike uuesti läbi elada. Mõelge ise, teete enda arvates mega hea nalja, kuid see ajab su kaaslast ennem nutma kui naerma. Päris hull. 

Ega me nüüd palehigis teist last eostama ei asu. Lihtsalt harjumusel on suur jõud ja mul on endiselt raske tõdeda, et Fredi beebiaeg on nüüd läbi saanud. Uskumatu, et see poolteistaastat on silme eest mööda vuhisenud. Samas see jutt on tõesti tõsi, mida kogenud emmed minuga jagasid- sa ise tead kuna on õige aeg imetamine lõpetada, käib klik peas ja kõik. Mina valisin imetamise järk-järgulise vähendamise, kuid iga toidukorra ära jätmine oli ajendatud väga vankumatust otsusest, et nüüd on kõik ja tõmbasin taas ühe püha söömaaja Fredi menüüst maha ja ma olid järeleandmatu kõikide dramaatiliste stseenide juures, mida Fredi tegi. Ma ei liialda, kui ma siin väidan, et Fredi võib oma dramaatilisusega plikadele ka silmad ette teha. 

Mis siis järgmisena? Me tegime härraga kokkuleppe, et kui poisu saab rinnast võõrutatud, siis hakkame teda ka oma voodisse harjutama. Jep, ta magab endiselt meie juures. Või õigemini minu juures kuna Sohni on taas mitu nädalat kodust eemal. 

Adios amigos!


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe