Niisama juttu

Fredi on tõsiseks maaeluks valmis 😀. Tegelikult ta puhkab jalga. 

 

Ossa imede ime Fredi jäi magamistoas täitsa üksi oma voodisse lõunaunne ja seda juba teist päeva. Pagan, kui uhke ma ta üle olen. Peame nüüd veel potitreeningu rohkem luubi alla võtma. Meil käib see potile küsimine hooti. Üks periood ütleb kaka isegi väljas olles ja on oma häda lausa kinni hoidnud kuniks me tuppa jõuame ja tema oma potil maandub. Või ta annab kuidagi miimikaga märku, et tahab potile. Hetkel on meil taas see periood, kus ta vaikib kui sukk ja kui teda potile panen, siis paar-kolm korda taipan õige aja ära, kuid kui mähkmeid jalas pole, siis teeb sinna kuhu jumal juhatab (enamasti diivanile). Kuid ma ausalt hullumoodi loodan meie krundi peale, kus Fredi saab mähmetevaba õueelu rohkem harrastada. Lisaks ei armasta ta kahvliga süüa. See on ka asi, mida meil tuleb Frediga koos veel harjutada. Kuid ossa poiss, milliseks musitaja-paitaja-kallistaja mõngliks ta on viimasel ajal muutunud. Mul on au hommikuti äratatud saada muside ja kallidega, kuid üldjuhul ta tahab vastuteeneks, et ma ta selga mudiksin 😀.

Ma tegelikult väga ootan, et me selle krundi juba kätte saaksime. Ma nüüd ei teagi, kas käed kihelevad raske maa töö järele või lihtsalt oma privaatse paiga järele, kus saab omas rütmis kulgeda.  Pakun, et natukene mõlemat kuigi ma isegi ei kujuta ette kaua see raske töö meile kütkestavana tundub ning kuna tuleb see punkt, kus on totaalselt kopp ees lammutamisest, niitmisest, rohimisest ja kraamimisest. Üks maiuspala kogu selle kraamimise juures tegelikult siiski on- kõiksugu puidujäägi ja okste põletamine. Jah, minus on peidus tõsised püromaanlikud kalduvused. Tunnistan. Ja lõkke tegemisest ning puidumudru põletamisest ei saa mul eales kõrini.  Ühesõnaga meeletult suur ootusärevus on kogu selle planeerimise ja mõnusa energiaga paiga loomise osas. 

Peale seda kui andsin maaklerile oma hinnapakkumise edasi, on vaikus. Krunt kuulub ettevõttele ja nende omanikud vajasid mõtlemisaega. Ma ei tea, kas see on mingisugune venitamistaktika. Ma olen sellistes läbirääkimistes täitsa roheline või kollane (mis värvi tavaliselt öeldakse). Ühesõnaga amatöör. Kuid kui arvestada krundi sissesõidutee olukorda (mis on ka ainus tee, mida kaudu krundile pääseb), siis ma väga loodan, et me jõuame odavamas hinnas kuidagi kokkuleppele. Muidugi selle krundil on suureks plussiks, et elekter jookseb krundile ja tehtud on ka Elektrileviga liitumine ning tundub olevat ka päris korralik salvkaev ehk kõik primitiivne on seal olemas. 

Pealegi on seal tohutult rabarberit, kuid ma kahtlustan, et kui meie lõpuks selle koha endale saame, siis on rabarber juba üle kasvanud. Mul hullult isutab ühe nostalgilise rabarberikoogi järele ja käed kihelevad Fredile rabarberi kisselli teha niiet ma pean kuskile seda rabarberit minema hankima. 

Ma tegelikult tahtsingi siia Fredit kiitma tulla ja rääkida, et krundi osas pole üldse mitte mingisuguseid arenguid veel olnud. Samas on nädalavahetus ka, kuid oi kuidas tahaks, et need asjad juba kuhugi poole edasi liiguksid. Ma nüüd lähen koristama, sest S teatas, et tuleb täna koju. Täpselt nii ootamatult ta koju saabub ja sama ootamatult ta ka tööle naaseb. Kunagi ei tea kuna ta tuleb või läheb. 

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.