Kuna me kuni eelmise reedeni ei teadnud, mis selle krundi ostuga saab ja kas me üldse selle saame ja kuna me selle saame, siis keskendusime oma korteri vuntsimisele. Uskumatu, kuid meie akende ees on nüüd PÄEVAKARDINAD. Ma ei tea, miks me nendega nii kaua venitasime. Tegelikult tean küll, põhjuseks olin mina. Ma algselt plaanisin minna kangapoodi, kõiki kangarulle agaralt näppida ja valida sobiv materjal ning lasta õmblejal need kardinad valmis õmmelda. Aga tuli koroona, kangapoed läksid kinni ja sinna see plaan vinduma jäigi. Olgem ausad, ma isegi ei tea, mida ma mõtlesin, sest Frediga kangapoodi minna kangaid valima tundub eos juba päris hullu plaanina.
Ühel hetkel Viljandist läbi sõites otsustasime Jyskist läbi käia ja sealt me hunniku kardinaid eelmisel nädalal ka koju tarisime. Hea, odav, lihtne ja kiire ning kui tuju tuleb raatsin neid ka välja vahetada. Ideaalne. Kui nüüd nuriseda, siis kuna meie laed on madalamad, siis julge 15 sentimeetrit on need kardinad pikemad. Ehk ma võtan end kunagi kokku ja õmblen need lühemaks. Ma ausalt pole õmblemises kuigi tugev, kuid usun, et selle tööga saan hakkama küll. Kui me varasemalt mõtlesime, et jätame rulood ja päevakardinad, siis nüüd me tegelikult isegi ruloode asemel vaagime pimendavaid kardinaid, millega tubadesse värvi juurde tuua.
Kuid kardinad kardinateks, meil on nüüd söögilaud ja -toolid ka veel. Mööbliesemed, millest me ajaga aina enam ja enam puudust tundsime. Siiani oleme söönud, kas diivanil istudes või istunud põrandal, et diivanilaua ääres kombekalt kahvli ja noaga süüa ja S on nii mõnedki einestamised lausa püstijalu maha pidanud. Aga kuna Fredi aina enam tahtis koos meiega süüa ning keeldus söögitooli istumast, kuid tema lauakombed ei mõjunud diivanile või diivaniesisel olevale põrandale kuigi hästi, siis pidime kiiremas korras söögilaua ja-toolid ära ostma.
Oh issand, kui mõnus on selle laua taga istuda, kohvi juua, perega einestada ja lauamänguõhtuid korraldada. Mul on nüüd laud, mida katta. Kui me selle laua reede õhtul kokku panime taris S kõik küünlad selle peale kokku ja meil oli selline mõnus istumine oma uue söögilaua taga, mis kestis vaid mõned minutid kuna me olime omadega nii läbi, et me ei suutnud mitte mingisugust köitvat dialoogi omavahel algatada. See laud ja toolid on lihtsalt mega vinged ja muudavad meie kodu koos kardinatega kordades hubasemaks paigaks. Pealegi nüüd, kui me laua taga einestame nõustub ka Fredi oma söögitoolis olema või siis vähemalt suure tooli peale istuma niiet kogu tema söömisest tekkinud lapselik kaos on diivani piirkonnast nüüdseks läinud. Lihtsalt super.
Elutoas ongi veel korralik diivanilaud ja sektsioon puudu ja siis oleme kogu selle mööbeldamisega enam-vähem ühele poole saanud. Enam-vähem kuna magaistoa ja Fredi toas on laelambid puudu. Kööki teeb S talvel edasi. Ok, Fredi tuppa ma tahan raamaturiiuleid seina ja üsna pea peame ka tema võrevoodi suurele poisile kohase sängi vastu vahetama. Ja reaalsus on veel selline, et ma pean kogu kontori ja postritega Fredi toas välja kolima. Kuhu? Kui ma vaid teaks 😆. Nüüd kui kõik asjad said üles loetletud, siis nimekiri tundub veel päris pikk. Aga teada tuntud tõde on see, et ega need kodud ei saagi mitte kunagi valmis.
Ja see, et me natukene korterit kobedamaks tuunisime oli ainuõige otsus, sest kõigi eelduste kohaselt juba homme on notar. Kuna S on Soomes, siis teeme selle tehingu kaugtõestuse teel. Paraku täna tulid ette mõned rikked ja kuna me pole nii suuri summasid varem liigutanud, siis S avastas, et pangalimiidid ei lase kogu ostusummat notari deposiitkontole kanda niiet ma nüüd ei kujutagi ette, kas me saame homseks need asjad korda või mitte. Limiitide tõstmiseks peab samuti panka avalduse esitama ja avalduste rahuldamine võtab kindlasti oma aja. Pealegi mu arvuti katkestab pidevalt netiühenduse ise oma suva järgi ära, mis on tehingu sõlmimise osas päris tõsine probleem. Ütleme nii, et paras ärevus on sees.
Kuid krundi ostmise osas oleme kindlalt käed löönud ja ilmselgelt loodame selle tehinguga ka kiiremas korras ühele poole saada. Võite arvata, kus me see suvi kogu oma vaba aja nüüd veedame- krundil rasket maa tööd tehes. Ma just eile mõtlesin, et kui me selle krundi helgemaks paigaks muudame, milline on küll meie järgmine projekt. Naljakas, sest kui me kaks aastat tagasi korteri ostsime, siis ma tahtsin, et kogu see remontimine ja kodu loomine võimalikult kiiresti läbi saaks, aga pean nüüd tunnistama, et meile kuidagi selline asi sobib. Ma veel nädalavahetusel teatasin härrale, et me oleksime saate "Naabrist Parem" väga hea materjal. Ma arvan, et me ei jääks seal hätta, kui siis ainult aja hätta. Seda me oskame.
Pöidlad pihku ja adios amigos!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar