Eluke

Igatahes Fredi lasteaia maastikult ehk nii palju uudiseid, et kui ma siin esmaspäeval suurest ahastusest tahtsin maha kõngeda, siis tegelikult me murdsime hoopiski selle harjutamise selgroo. Ikka heas mõttes selgroo. 

Muidugi on Fredi lasteaeda minnes kurvameelne, kuid ei ole seda ahastavat nuttu, mis juba enne koduuksest väljumist algas. Ilmselgelt ta veidi rühma uksel ikka nutab, kui minul on aeg ära minna, aga ta juba vabatahtlikult lööb käed õpetaja poole ning läheb ilusti nendega rühma kaasa. Ja ta ei jää enam magama. Halleluuja! Selle edusammu üle on mul kõikse kõige parem meel. 

Eks talle vahepeal tuli emme meelde ja siis ikka veidi jorises, kuid paar päeva hiljem polnud terve lasteaias olemise aja ühtki jorinat. Nüüd, kui ma talle järele lähen, siis ta tahab ikka teistega veel väljas mängida ning meile see lasteaiast ära tulek venib päris pikale. Niiet kuidagi suur pingekoorem on sellel nädalal õlgadelt justkui kadunud.

Lisaks te ei kujuta ette kui paganama hea on, kui sa saad päevas 4 tundi oma aega. Kaks tundi on Fredi lasteaias ja kui ta koju tuleb sööb oma kere täis ja kobib magama. Inimesed see on VABADUS. Ja seda vabadust sain ma alles nüüd nautima hakata. Varasemalt ma elasin Fredile kogu hingest kaasa istusin kodus ja mõtlesin, et kas on normaalne umbes iga 15 minuti järel lasteaeda helistada või õpetajale kirjutada ning pärida, kas Frediga on ikka kõik okei. 

Ega ma selle nädala kokkuvõttega eriti pikale ei lähekski. Ma nüüd saadan ühe motivatsioonikirja ja CV kohe teele kuigi ma tunnen, et mul pole just head šansid sellele ametikohale saada, siis proovida ju ikka võib. Ja nagu Sohni ütles, siis ei on ka mingisugune vastus, eks. Lisaks pole see täiskohaga töö, mis annab võimaluse mikro-beebiettevõttega ka tegeleda. Aga eks näis. Ma endiselt pendeldan kahe vahel ühest küljest ma tunnen, et palgatöö oleks mugav ja ausalt lisateenistus kuluks hetkel marjaks ära.

Kuid samal ajal on mul suur soov ettevõttebeebsule 100% pühenduda, mida ma alles nüüd saan hakata ka täistuuridel teha kuna poisu elab lasteaeda kenasti sisse. Oh, teate pea on vahel ihu nuhtluseks, eks. Eriti, kui sa oled selline otsustusvõimetu nagu mina.  

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.