Otse põhisisu juurde

No long no see

Tere! Ma tean, et ma pole endast siin tükk aega märku andnud, aga siin olid kohati tehnilised viperused ja võib isegi öelda, et ma olin lihtsalt väikest viisi eelajalooline inimene, kes siia blogikeskkonda lihtsalt sisse ei pääsenud. Ilmselgelt tuli välja, et polnud siin keerulist miskit. Muidugi ma ilgelt kahetsen juba, et selle blogimisele nii pika vahe olen sisse jätnud, sest nii paljust on lobiseda. Eks ma püüan nüüd asjadega kuidagi järele jõuda.

Allikas: GIPHY.com

Esiteks Härra läks kooli...Kusjuures see uudis ja mõte tuli päris ootamatult nagu kõik meie uued plaanid kuidagi järsku taevast alla sajavad. Ja me reaalselt jätkuvalt harjume selle uue elukorraldusega, sest Härra muudkui õpib ja õpib ja....ilmselgelt õpib. Esimene nädal koolis oli ta täitsa positiivne ja rõõmus ja näha oli, et mees oli oma valikute üle täitsa uhke kohe. Nüüd, kui ta on kõiksugu kodutööde ja ülesannete alla mattunud tundub, et esialgne õhin on veidi raugenud. Kuigi ma ausalt kadestan tema suurt distsipliini, sest koolitee jätkamine pole töö, naise, lapse, maakoha kõpitsemise ja kodu kõrval teps mitte lihtne. 

Teda eelkõige innustas õppima mitu asja. Esiteks suur soov Eesti naasta. Teiseks ei soovi ta elu lõpuni ehitaja ametile truuks jääda ning ta lihtsalt soovib midagi oma elus muuta, liikuda edasi ning seetõttu otsustas ta oma keskkooli ära teha. Tuleb välja, et see keskkooli osa jäi kutsekoolis tal veidi unarusse. Mingisugused ained sai tal tehtud, kuid kui ta tahab ülikooli asuda seda eriala õppima, mida ta salamisi on siin mõttes mõlgutanud, siis tal peavad ikka väga tugevad riigieksami tulemused olema.

Meile tähendab see muidugi seda, et me näeme ja saame koos temaga olla ilmselgelt vähem. Ta asus küll e-õppesse, kuid laupäeviti peab ta mõne tunni koolis käima. Ta õpib Soomes õhtuti, reedel kodus olles ta lõviosa päevast õpib ning ta ärkab ka hommikuti meist varem, et õppida ning päeval veidi ka meiega aega veeta. Kui ma esimesetel nädalatel olin täitsa suures ahastuses, sest ma kartsin, et sellises tempos hakkame me küll üksteisele võõraks jääma. Per**e, ma ei hakka ilustama, et ma juba vaikselt mõtlesin kaua ta sellises tempos ise vastu peab, aga tundub, et ta on täitsa kõvast puust tehtud.

Nüüd, kuu aega hiljem, olen ma kuidagi chill, sest Härral on ambitsioonid ning ta on minu ettevõtmiste puhul mega toetav mistõttu on ilmselge, et ka mina püüan talle tuge pakkuda. See pole lihtne ja me endiselt proovime oma aega teisiti planeerida, aga püüame kuidagi hakkama saada. Reaalselt, nüüd kui ma pole nädalaid Käole jõudnud ning Frediga kodus istudes on mul tekkinud kilomeetri pikkune nimekiri, mida kõike me võiksime kodus talvel ära teha. Kuid ma isegi ei kujuta ette kuna Härra selle kallale asuda saab. Käost ma ei hakka üldse rääkimagi. Ka seal on meil vaja veel palju, palju teha, aga noh suvel on Härral vaheaeg niiet küll me siis seal ka kõik tehtud saame. 

No ja seoses sellega, et küll ma siin saan mõnusalt töölainele minna, kui Fredi lasteaeda läheb. Lubage naerda. Ta on kaks nädalat kodus olnud. Sai just terveks kui eile oli tal kõht terve päeva totaalselt lahti ja ma juba mõtlesin, et halleluuja nüüd on ta endale veel mingisuguse pasataudi külge korjanud. Oleme siis rõõmsalt temaga kodus edasi. Lastega ikka juhtub, ekole. Täna, jumalale tänu, pole tal tervisega miskit häda (sülitan iga viie sekundi järel kolm korda üle vasaku õla). Siiski pärast kahe nädalast pausi ootab meil eest see lasteaia harjutamine JÄLLE. Tunnistan Fredi on paras emmekas ja nii kui ma ta lasteaeda üksi jätan, nutab ta end magama ning kõige rohkem tunni pärast on mind lasteaeda tagasi kutsutud, et ma oma uinuva Printsi koju tagasi tariks. 

Ja täitsa lõpp, mida ma täna avastasin!!!! Te ei kujuta ette. 

.
Allikas:GIPHY.com

Mul on jalgadele tulnud valged pigmendilaigud. Saate aru! Ma nüüd lähen kirjutan oma perearstile ja kui nüüd Dr. Googlit uskuda, siis hea uudis on see, et vähemalt ei diagnoosinud kõikvõimas Google mulle mingisugust vähki, mida ta tavaliselt kipub tegema. Kuid paraku pidin lugema seda, et pigmendilaikude ravi kestab 6-12 kuud ning ma ei leidnud isegi konkreetselt infot, kas see ravi ka aitab. Mul võttis silmad veekalkvele, sest mul on niigi taas olnud suur kaalu tõus ja nüüd siis see mure veel lisaks. Ma olen varsti nagu pruuni-valge kirju lehm. Masendav. Juhul kui keegi veel on kimpus valgete pigmendilaikudega, siis kõiksugu nõuanded on oodatud. 


Lihtsalt, Jumal anna mulle kannatust!


Adios amigos!


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe