Ehitajal ei saa kunagi kodu valmis. Alati on midagi teha.

Me kolisime siia juba siis, kui ükski sein, põrand ega lagi polnud valmis. Polnud ligilähedalgi valmimisele. Ma nii hästi mäletan, kuidas mul oli arvestatav rasedakõht ees ning aitasin Sohnil elutoa lage paigaldada. Ühed majaelanikud ajasid meie paokil elutoa akna all parasjagu juttu, kui Sohni kuulis üht kommenteerimas: "Neil pole lagegi, aga juba elavad sees!". Viimane laelaud sai Fredi toas paigaldatud märtsis 😆. Näed sa, sellised me olemegi! Muidugi me oleme tihti unistanud, et küll oleks hea kui üks ülipädev töömees tuleb ja teeb töö meie eest ära. Lihtne, vähem peavalu, mugav, tore. Oma rahalisi vahendeid silmas pidades pole paraku võimalik kedagi palgata. Sohni arvates minusuguse pedandi kontrolliva pilgu all ei taha ükski töömees töötada või me peame tehtud töö eest hoopiski kolmekordset hinda maksma. Mis siin salata, ta oli vähemalt aus.

Kuid inimese aju on üks salakaval asi, mis harjub kiiresti kõiksugu eripäradega. Nii ei märka me näiteks, et esikus on osad liistud puudu või esikukapil pole ust, et vannitoas on lae- ja ukseliistud paigaldamata, et elutoas vajab üks sein parandustöid või Fredi tuba pole me siiani üldsegi jõudnud tegema hakata. Sa harjud sellega ühel hetkel nii ära, tõdedes, et poolik versioon käib kah. Isegi kui märkad, siis rähmad vaid käega öeldes, et küll jõuab. Ja nii saab päevast nädal, nädalast kuu ja kuust aasta. 

Mis te arvate, et me ise ei jää tihti kukalt kratsides nõutult keset elutuba seisma, küsides endalt, kas see remont üks kord ka lõppeb. 

• "Ma teen seda üksi põhitöö kõrvalt nädalalõppudel!";
•  "Elu ei saa selle remondi pärast ju elamata jääda. Hambad ristis pole mõtet rügada."; 
• "Muidugi läheb kauem aega! Me teeme seda ju ilma laenude ja järelmaksudeta!"; 
• "See köögimööbli tegemine on meeletult ajakulukas!"; 
• "Pagana koroona tuli vahele, noh!"; 
• "Me saime vahepeal lapse, kes vajab meie aega ja tähelepanu.". 

Need on kõigest mõned laused, mida me Sohniga koduseinte vahel õhku oleme paisanud. Enese rahustamiseks, tuletades endale meelde, miks asjad on just nii nagu nad on.    

Te ju teate seda ütlust, et kingsepal on jalavarjud kehvad või torumehel torud lekiva. Sohni üks päev teatas, et ehitajal ei saa kunagi kodus töö otsa, alati on midagi teha. Sohni näitel on hetkel seis selline, et ehitajal on kodu poolik. Kui ma aasta tagasi olin täielik võhik siseviimistluse vallas, siis nüüd ma ühtteis olen õppinud. Näiteks seda, et kogu aeg tuleb ette ootamatusi. Pole päeva, kus miski ei klapi kokku, kuskile jääb mingisugune täke, plaat ei jookse mustrisse või segu, teipi, pahtlit, kruvi jääb ootamatult puudu ja plaatidest ei jätku.  Ühesõnaga see, et kodu ehitades kõik sujub nagu lepase reega, unusta kohe ära. Kas te seda kolme põrsakese muinasjuttu teate, kus sead ehitasid nii muuseas õlgedest, puust ja kivist maja? Ainult seal on see võimalik ja mõnes ulmeromaanis samuti, kuid mitte selles maailmas, sellel planeedil ja selles korteris, kus meie elame.

Sohni kutsub mind pervoks, mille ta tuletas sõnast perfektsionist. Paras pedant, kes tahab, et kõik oleks veatu, mis raskendab omajagu Sohni tööd. Loomulikult on Sohnil kohe mõned kiired vastused varnast võtta, kui ma näen töö käigus mõnda viga ja pärin, kas see jääb näha. "Silikoniga peidab ära. Siia paneme pesumasina ette ja seda pole nähagi," on ta mulle vastanud vannituba tehes. Paraku vannitoas see imemees nimega SILIKON kõiki apsakaid ära ei peitnud, kuid mõnes kohas oli see siiski suureks abiks. "Siia läheb liist peale," ütles ta mulle koridori põrandat paigaldades. Samas kui ma silmaga vaatan, siis see liist vist ikka ei suuda parketil olevat täket täielikult ära katta. Mu silmamõõt võib mind muidugi petta. 

Pole mõtet närvitseda, sest nii lihtsalt on. Nüüd, ühe aasta vältel mil me seda remonti juba teinud oleme, olen aru saanud, et iga asja juures juuksekarva lõhki ajada ei saa. Ikka tuleb vigu sisse. Ehituses pole võimalik igal pool millimeetrist täpsust ja hullu korrektsust taga ajada. 

Jäädavad vead, mida me ei viitsi või ei saa enam parandada, tuleb sisekujundusliku lähenemisega likvideerida ehk varjata seda, kas kodumasina, pildi, purgiga, kausiga, mõne kapi, karbi või kummutiga, riiuliga või lihtsalt õppida sellega edasi elama. Muidugi peab lööma käed, et külalisetele kumbki ei maini apsakatest mitte sõnakestki. Siinkohal ütlen, et Sohni on tubli sõnapidaja mees, aga mina mitte nii väga. Lõpuks, kui mõni külaline tuleb, siis Sohni on vait nagu kord ja kohus, kuid minu ausus pääseb paisu tagant välja ning ma asun suurima innuga demostreerima kõiki meie remondivigu. Ma ajan selle suure suhlemisvajaduse kraesse. Tegelikult ma koguaeg arvan, et kõik meie tuttavad on lihtsalt nii terava silmaga, et parem on ise kõigega esimesena lagedale tulla. 

Kõigele lisaks olen märganud, et "teeme kõike ise" mentaliteedil kipub olema hoopis teine ajaarvestus, kui sinul. Kui sa elad ise keset seda ehitustandrit samal ajal ühest otsast ehitades, siis korruta heaga tööks kuluv aeg kolmega. Julgelt isegi viiega seljuhul pole sul "ora per*es tunnet" ja sa saad öösel rahulikumalt magada. Kui sul on veel naine ja laps, siis korruta tööks kuluva aeg julgelt kümnega. Ei, parem kui kahekümnega. Pole mõtet oma ootusi kõrgeks ajada, et oh lebolt viskan kähku pahtli seina, värv lendab selle järel sinna otsa. Paari kuuga on kodu nagu uus. Unista edasi.  Reaalsuses on hoopis nii, et lapsega kodus olev naine on muutunud lausa kurjusekehastuseks nõudes puhkust ja vaheldust, surudes sulle igal võimalikul vabal momendil last sülle. Lõpuks, kui sa lased sellel naisel puhata, siis on ta nagu uuesti sündinud meeletu energiapagasiga isend, kes võtab viiuli välja hakates su kõrva ääres kääksuma, et oled ta täitsa tähelepanuta jätnud. Vähemalt Sohnil on selliseid nädalalõppe ette tulnud, kus meie Frediga nõuame oma, kuid seljuhul jääb remont taas tahaplaanile. Ühesõnaga korruta heaga kahekümnega, siis on hundid söönud ja lambad terved.

Duff life...

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.