Teate seda tunnet, kui üks suur mädane punn on parkinud nahaalselt keset sinu kaunist näolappi. Sa tead, et kui sa seda pigistad on see valus. Tegelikult ei tohikski seda pigistada, kuid palun öelge mulle üks inimene, kes selle pigistamata jätab?😄 See punn ei lase sul rahus edasi elada ja valust hoolimata sa ikkagi lähed seda hävitama. Me teeme mõnikord vabatahtlikult tegevusi, millega kaasneb valu olles sellest täiesti teadlik, kuid see ei takista meid seda tegemast. Oh, ei. Samasse kategooriasse ma liigitan ka imetamise.
Need, kes võib-olla veel ei tea, siis Fredi on endiselt rinnalaps. Varasematele hüüdnimedele piimavasikas ja tissipuuk võib vabalt lisada PIRAAJA kuna ei möödu päevagi, kus ta minu valulävi piire ei kompaks.
 |
| Allikas: GIPHY.COM |
Kui ma kurtsin umbes poolteist kuud tagasi, et tema hammaste skoor on null, siis nüüd ilutsevad ta suus kaks tuttuut ja õige teravat hammast. Olge mureta neid tuleb veel nagu seeni peale vihma, sest suutsin vapralt üle elada taas ühe intriigide rohke öö, kus mul kakuti juukseid peast, torgati sõrm silma, löödi lahtise käega vastu vahtimist, peaga sain obaduse vastu lõuga, hammustati ja näpistati. Fredi ei suutnud üldse uinuda muudkui vähkres, siples ja oli viril, valades pooljuhuslikult oma suure fustratsiooni minu peal, oma vehkivate käte abil, välja. Mis muu saab seda kõike põhjustada kui uus hammas. Kuigi hetkel ma veel ei näe ega tunne, et kuskil miskit lõikuks. Aga ma tahan mõelda, et see oli hammas mitte mingisugune kättemaks, et julgesin päeval tema vabadust kärpida pannes teda reisivoodisse. KOOS MÄNGUASJADEGA kusjuures, kuid hoolimata sellest on Fredi võtnud pähe, et reisivoodi on kõige ebameeldivam koht. Põhimõtteliselt nagu vangla.
Ühesõnaga nende kahe hambaga on lapse rinnaga toitmine juba paras väljakutse. Ausalt, ma mõtlesin juba, et 8,5 kuu peale mil ma Fredit imetanud olen, on mu rinnanibud terasest. Ma eksisin. Sügavalt eksisin, sest kui inimlaps katsetab nende peal oma hambaid tahaksin aknast välja hüpata ja kuhugi metsa peitu putkata.
 |
| Allikas:GIPHY.com |
Samas mul on vedanud, sest paljudel beebidel hakkavad hambad juba palju varem tulema kui Fredil.
Minu sõbrannad, kes imetamises juba vanad kalad, on mu murele andnud ka väga huvitavat nõu. Näiteks üks sõbranna teatas, et kui tema laps teda hammustas, siis ta näksas vastu. Teine sõbranna teatas, et nii kui Fredi hammustab siis sina karju, mille peale laps ehmub ja laseb lahti. Viimast ma katsetasin. Jah, ta ehmus, lasi lahti, kuid ühtlasi pistis täiest kõrist röökima. Need olid esimesed korrad, kui ta sedasi reageeris. Nüüd, minu järjekordse valukarjatuse peale, ei vaevu ta rinnast lahti laskma vaid vahib mind kulm kortsus. Tahtes minu arvates selle pilguga edasi anda "Hei ma üritan siin praegu rahus süüa! Mida sa karjud mu kõrva ääres?" emotsiooni kuigi tegelikult ma isegi ei kujuta ette, mida ta nendel hetkedel minust oma pisikeses peas arvab. Kõige parem osa veel tuleb.
Käisime mu sõbrannal külas. Istusime kohvitassi taga, kui asusin kurtma tol momendil veel ühe hambaga Fredi vägitegusid. Sõbranna asus lahkelt mulle näpunäiteid jagama.
"Kui laps su rinnanibu külge hambaid pidi klammerdub, siis pigista ta nina korraks kinni. Ta laseb koheselt lahti," andis sõbranna mulle head nõu.
"Oot, oot, mis sa just ütlesid? Kui ta nagu otsustab mu nibule hambad sisse lüüa ja ühel heal hetkel lihtsalt lahti enam mitte lasta?" pärisin ma üllatunult, sest esiteks ma polnud sellisest variandist üldse kuulnudki.
 |
| Allikas: GIPHY.com |
Teiseks mul hakkas fantaasia kohe lendaga, kujutades vaimusilmas ette, et ma toidan piraaja asemel hoopiski buldogi oma rinnal, kes imetamise ajal otsustab oma teravate hammastega minust kinni haarata. Aga tema lõuad lähevad krampi ning neid ei saa enne lahti seni kuni superkangelasest veterinaari oskustega olend ilmub eikuskilt välja ja süstib buldogi kuju võtnud beebile mingisugust lihaselõdvestajat päästes mind vabaks. Lõpp jäi mul nägemata, sest sõbranna rääkis edasi. "Jah, nad võivad nii teha küll ja ma garanteerin, et kui sa korraks lapse nina kinni pigistad, siis see aitab koheselt," rääkist sõbranna rahustavalt. Loodetavasti jäi mu nibu buldogi haardest vabanedes ikka alles.
Fredi on siiani selline näksaja tüüp olnud, kuid ta pole hambaid pidi mu külge rippuma veel jäänud. Õnneks. Ja nüüd peale seda jutuajamist...iga kord kui ma imetan, siis ma pobisen endamisi: "Nonii mu pisike piraaja, palun ära muutu buldogiks, palun ära muutu buldogiks!"
Kuidas teie olete imetamisel hammustamistega toime tulnud?
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar