Otse põhisisu juurde

Et saaaada trimmmi teiseks juuliks....

TÄHELEPANU! Ma ei saa käsi südamel öelda, et olen toitumiskava paaniliselt täpsusega jälginud. Ei, absoluutselt mitte, kuid sellest hoolimata olen suutnud kuidagi reel püsida ja kaotada 13.3 kilogrammi mistõttu võtsin selle õiguse siin natukene targutada.

Roheline pakk, mis on tänu Sohnile külmkapi peale ilmunud, räägib minuga. Olles kääbiku mõõtu (nagu ma ikka aeg-ajalt enda kohta naljatlevalt ütlen), siis üldjuhul ma kõrgematesse kohtadesse ei oska vaadata. Olgem täpsem, ei saagi. Seal toimuv tavaliselt mulle ette ei jää ning Sohni kasutab taolisi kohti sagedasti asjade hoiustamiseks. Eriti nüüd, selle suure krõbiseva rohelise pakikese peitmiseks või pigem minu silme alt ära panekuks. Ma võib-olla sinna üles ei näe, kuid seda ma ütlen, et rohelise Lays krõpsupaki peale on mul treenitud nina. Või naiselik kuues meel? Pole päris kindel kumb neist. Istun teisel pool elutuba Fredi mängumatil vaadates selle iludusega tõtt, kujutades ette seda krõmpsuvat maitseainetest üleküllastunud suutäit. Täielik võitlus iseendaga. 

NIPP NR. 1 ÄRA TARI NÄNNI POEST KOJU. Mida vähem ahvatlusi kodus on, seda kergem on toitumiskava järgida. Näiteks oli meil kriisivarudes halvaa, mille olemasolu olin täiesti unustanud. Fredi tuhras selle kõik ühel heal päeval kilekoti sügavustest välja. Arvake, kas see halvaa hakkas minuga öösel rääkima? Muidugi hakkas. Enne mu hing rahu ei saanud, kui viimane halvaapuru oli ka tatiseks tehtud sõrmeotsaga laualt suhu pistetud. Kõiksugu kommid, krõpsud ja karastusjoogid jäävad alati sinust poeriiulile siis, kui külastad kauplust täis kõhuga ning poenimekirjaga. Külasta toidukauplust üks-kaks korda nädala, usu see on sinu kaalulangetusele ja rahakotile ainult hea. 
Minu suurim vaenlane on nälg. Hetked, kus ajataju kaob ja nälg üllatab sind ootamatult selja tagant. Justkui deemon võtab mu keha üle. Käed hakkavad värisema, tuju muutub pahuraks, sekund hiljem suu vahutab. Karjun, norin tüli. Algab tõeline Ladina-Ameerika telenoveela, kus mees saab, laps saab, riik ja Valitsus saavad, jalgu jäänud tolmuimeja saab. Samuti ei jää sõimurahest ilma õlale ette jäänud uksepiit. Mis teha, kui vihasena ajan oma suled kohevile nagu mõnel paaritusmistantsu harrastaval isaslinnul niiet uksest enam välja ei mahu. 
GIPHY.com

Olen hetkega kõik kapid, sahtlid ja kõige salajasemad peidukad korduvalt üle kontrollinud, veendumaks, et kuskil pole ühtki kommi ega küpsisepurugi misjärel suundud ummisjalu kööki. Paiskan vihahoos külmkapi ukse lahti. Ei, mul pole aega vaaritada gurmee praadi. Et muutuda taas iseendaks on vaja midagi nüüd ja kohe. Kähku haarad ühe asemel kaks viilu saia, paks singiviil koos veelgi paksema juustuviiluga maanduvad selle peale, sest on ülimalt oluline, et võileiba haugates hambad ei põruks. Patuselt mõnus suutäis peab jõudma ilma suuremate takistuseta kohe makku. Selleks, et see kurgust ludinal alla läheks tuleb lisada suur ports rasvast ja kreemjat Hellmann´si majoneesi. 
GIPHY.com

Lõpuks sa muutud taas iseendaks sajatades vandesõnu, et toitumiskavas püsimine on taaskord pekki läinud. Selle vältimiseks annan ühe hea soovituse, mis mind on nii mõnestki õgimismaratonist päästnud. 

NIPP NR. 2 VALMISTA TOITU ETTE. Võtan ühe päeva, kus kõik omad vabad momendid kulutan toitude ettevalmistamisele niiet kõik neli pliidirauda kuumavad. Tavaliselt teen 2-3 korra lõuna- ja õhtusöögi ette. Ma ütlen, et see on minu jaoks kõige mugavam viis, sest kui kõht annab endast juba häälekalt märku, ei tõtta ma kohe kava väliselt õgima vaid teen kiiresti oma toidu soojaks.
Minult on küsitud, mille abil ma nii paljudest lisakilodest olen vabanenud. Üldjuhul on inimeste esmane reaktsioon sõna "toitumiskava" kuuldes momentaalselt "ei, see grammise täpsusega toidu kaalumine on minu jaoks liiga tüütu tegevus". Ma ei salga, kaalumine oli alguses minulegi paras katsumus. Kui mul on valida, kas kaaluda toitu, kuid elada igat oma päeva õhtusse täiskõhutundega ja samal ajal kõhnuda või pidada mingisugust julma dieeti ning piinelda pideva näljatunde käes? Ilmselgelt polegi kogu see toidu kaalumine enam nii hull valik. Kui ma mõnda dieeti peaksin, siis hakkaks Sohni suurest hirmust tõesti iga kahe kuu tagant töölt koju käima niiet juba kodurahu huvides valin iga kell tervislikult mitmekülgse toitumise, millega saab veel kauba peale hea enesetunde. Pakett missugune, eks. 

NIPP NR. 3 TEE ENDALE VÄLJAKUTSE JA PÜSI TOITUMISKAVAS 30 PÄEVA JÄRJEST. Erinevate katsete tulemusel on selgunud, et inimene kohaneb uute harjumustega keskmiselt 30 päeva jooksul. Püsi toitumiskavas iga päev ning usu mind sa harjud selle perioodi vältel toidu kaalumisega. Inimese kõige suuremateks vaenlaseks on tema negatiivsed mõtted niiet kui sa oma peas mõtled, et see kaalumine on vastikult tüütu, siis üllatus üllatus nii ta välja kujunebki. Võta kogu seda kaalumist ja toidu valmistamist kui aega ise endale ja oma kehale. Sa teed seda enda jaoks. Sa teed seda oma enesehinnangu tõstmiseks, parema enesetunde jaoks. Mõtle ka sellele, et kui sina toitud tervislikult, siis see annab head toitumisalast eeskuju kogu sinu perele. Kõigi nende positiivsete aspektide juures on see kaalumine köömes.
Ehk on abi 😉.

Kas olete pigem dieedi usku või kaldub teie kaalukauss toitumiskava poole? Millist toitumiskava või dieeti olete proovinud ja kas jäite rahule?

Selleks korraks ADIOS AMIGOS!


 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe