Kas meil päkapikud käivad?

Pilt: Pixabay.com

Head esimest adventi!

Eelmisel aastal, jõulude ajal, oli Fredi kolme kuune junsu ja tegelikult minu eesmärk oli lihtsalt need jõulupühad kuidagi üle elada. Kõlab masendavalt, aga nii see lihtsalt oli. Tilluksese beebiga on paraku nii, et kõik naudivad jõuluõhtut, kuid meie käed-jalad olid beebimajadusega hõivatud. Lisaks oli Fredi unerütm täitsa metsa poole kogu nende koosviibimiste ja pikkade autosõitude pärast. Proovisin seda üleväsinud last magama kussutada niiet käed tahtsid lõpuks otsast kukkuda. Kuid me jäime ellu nagu võib aru saada, sest muidu ma siin selle aasta jõuluplaane ei kirjutaks. 

Me ükskord mängisime ÄSK mängu, kus oli küsimus, et kas oled kunagi valetanud. Kui keegi täiskasvanud inimestest peaks mulle väitma, et tema ei valeta kunagi, siis on see suurim vale, mida ma eales kuulnud olen. Kõik emmed ja issid valetavad jõulude ajal nii et suus suitseb. Ärge tulge mulle väitma vastupidist. Ok, tegelikult Jehoova tunnistajad näiteks jõule ei tähista niiet neile ma näpuga ei näita. Ühesõnaga lõviosa lapsevanematest valetavad.

Me otsustasime, et Fredi on veel liialt väike ning sellel aastal me Fredi lapsepõlve ühe suurima valega pihta ei hakka. Ma mõtlen päkapikkusid, sest jõuluvana valega ta sai eelmisel aastal juba tutvust teha. Kui Fredil tõesti oleks vanemaid vendasid või õdesid, siis käiksid ka temal päkapikud, et valitseks võrdne kohtlemine. Me muidugi arutasime seda päkapiku mängimist. Algselt mõtlesin, suures jõulueufoorias, mille esimeste mandariinide söömine esile kutsus, et saame Fredile sussi sisse puuvilju või püreesid poetada. Sohni vajutas pidurit teatades, Fredil ei liiguks ükski närv neid nähes. Teda lihtsalt ei huvitaks. Siis milleks sellise asja peale energiat kulutada? 

Beebigrupis jäi silma, et paljud plaanivad väiksemaid mänguasjakesi sussi sisse torgata. Mänguasjadele on meil kohe kindlasti kardinaalne ei ja mul ausalt hakkab sellise asja puhul rahastki kahju. Kui juba praegu tooks päkapikk lapsele mänguasju, siis kuhu me viie aasta pärast küll taolises tempos jõuame? Tahvelarvuti? Uus telefin ehk? Me ei näe mõtet väikest plastiknänni või tillukest kaisukat sussi sisse toppida, kui ta omaette mängib põhiliselt pallide, harjavarrest lõigatud puupulkadega, vispli, köögisahtlist kätte saadud mõõdukannudega ja tühja Pringelsi topsikuga. Kindlasti oleks tal hetkeline huvi, kuid viie sekundi pärast see plastikunäss või karvapall vedeleb keset põrandat ja taaskord lisavidin mille järele kummarduda, et see üles korjata ning mängukasti susata. Kusjuures Sohnil on imetabane võime igasugu vähegi pisematele asjadele peale astuda. 

Küll aga me mõtlesime, et kaunistame sellel aastal oma kodu ära. Vähemalt näeme selle asjaga rohkem vaeva kui eelmisel aastal. Panime siis ainult jõulutuled elu- ja magamistuppa, kuuse või nulu jaoks polnud lihtsalt vaba põrandapinda. Ma ei viitsinud isegi mõelda okaste koristamisele ja me ei näinud mõtet raha kunstkuuse peale kulutada. Kuna kodu oli nii poolik, siis meil ei olnud mitte mingisugust motivatsiooni. Lihtsalt uhkes rüüs jõulukuusk oleks liialt suur kontrast maas lebavate madratsite, tegemata esiku või  kaste täis ajutise köögi kõrval. Pluss minu emotsioon need jõulud lihtsalt kuidagi üle elada. 

Sellel aastal plaanime kodu kaunistamise veidi suuremalt ette võtta. Sohni taris kontorilaua Fredi tuppa ja elutoa keskel asetsenud diivani lohistasime akna alla mistõttu on meil kordades rohkem ruumi ja kordades hubasem. Oleks veelgi hubasem, kui jõuaksin elutoa akna ette õhulised kardinad valmis õmmelda. Eks näis. Kuigi ma pean tunnistama, et meil on olemas ainult need samad jõulutuled, mis eelmine aasta ja aasta enne seda. Paraku kõik kuusekaunistused on jätkuvalt meist 180 kilomeetri kaugusel, ema juures pööningul. Peaksime suuremat sorti ostlemise käsile võtma, kuid ma ei kujuta hetkel ette kuna see juhtub. Neti teel tellimine tapaks poole jõulumeeleolust päris ära, kuid see kuna me sinna poodi minna saame sõltub Fredist. Homme juba tullakse talle testi tegema. Ma ei kujuta ette kui kaua vastustega veel läheb. Kuigi mul juba kummitab "I´m dreaming of a white Christmas" viisijupp peas ja maru vinge oleks glögi keeta, jõululaule kuulata ning kuuske ehtida. Ei jõua ära oodata.

Ma ei luba midagi, kuid proovin homme teada anda, kuidas see testimine siis läks 😉

Kas olete jõudnud juba kodu kaunistada? Mida teie tavaliselt lapsele või lastele sussi sisse pistate?

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida selle blogi kaudu (paremal rippmenüüs leiad JÄLGI nupu), Facebookis ja Instagramis 😉.