Ma olen viimastel nädalatel ühte asja õppinud-motivatsioon ei tule koos Frediga diivanil istudes, silmad punnis "Mašat ja Karu" multikat vahtides. Ma iga päev lootsin, et saan Mašalt mingisugust energiasüsti, aga seda Hokus-Pokus-Trullalad ei toimunud. Olen vist igasuguse võlukunsti vastu immuunne.
Allikas: GIPHY.com |
Ma võin seda pettumust võrrelda lapsepõlves saadud traumaga, kui ma kuulasin täiskasvanute "abistavat" nõuannet panna raamat padja alla ning sealne tarkus pidi öö jooksul siirduma läbi padjapüüri, hanesulgede, peanaha ja kolju minu ajuni. Läbi proovitud värk ja võin kohe öelda, et ei toiminud üldse. Nii ka diivanil vegeteerimine annab ainult alust ülemõtlemisele ning suurt motivatsiooni laksu võidki ootama jääda.
Samuti lause- ma ootan kuni mul motivatsioon peale tuleb- on täiesti ajaraiskamine. Millegi pärast kolm nädalat tagasi saabunud esimesed tooted seisavad endiselt kastis ning ma pole jõudnud neid veel müüki panna. Kuna meil on nii palju asju ja nii vähe ruumi, siis neli nädalat ma panen turvahälli, soojakotti, kleiti ja Fredi ülikonda müüki, sest me lihtsalt ei mahu siia enam elama. Kõik on jalus. Kõik asjad on kuhjunud, sest mul pole olnud motivatsiooni või viitsimist või tuju või tahtmist või aega või energiat nendega tegeleda. Tagatipuks jäi Fredi veel haigeks ja hüvasti rahulikud ööd. Kõik, mis on ebameeldiv lükatakse alatihti edasi, sest ülehomme on ka ju päev.
Allikas: GIPHY.com |
Seda motivatsiooni oodates tegelen ma üldjuhul ülemõtlemisega, sest just siis suudan ma umbes sada korda mõelda kõige mõttetumaid mõtteid. Kuhu ma selle ettevõttega küll jõuda tahan? Kas ma üldse jõuan sellega kuhugi? Miks ma jälle liiga palju ette mõtlen? Mis siis kui ma põrun? Ja siis jookseb jänes püksi ning stress hiilib vaikselt ligi. Nii palju on teha ja miski ei liigu. Paratamatult ei liigu mul asjad nii kiiresti nagu ma sooviksin, sest mul on Fredi veel pisike ning aja leidmine töö tegemiseks pole ilmtingimata võimatu, kuid tihtilugu paras tuumafüüsika. Samas ma alati lohutan end, et tibusamm on ka ju samm peaasi, et ma edasi rühiksin.
Lõpuks sai mul sellest niisama mõtete mõlgutamisest ja enesehaletsusest villand. Ühel õhtul sundisin ennast arvuti taha. Ole nüüd normaalne mutt ja tee kasvõi üks logo näidis, kasvõi üks. Kui pea on tühi, siis võta Pinterest lahti ja vähemalt leia inspiratsiooni. Krt, tee midagi. Lõpuks sai mul üks logo kavand tehtud, esimesed toote pildid tehtud ja toodetele pakendid välja vaadatud, esimesed tutvumised e-poe tegemisel. Võlu ongi tegelikult selles, et tuleb lihtsalt kuskilt otsast pihta hakata. TEGUTSEDA. Just tegutsemine lükkab ratta ringi käima. Seejärel inspiratsioon ja motivatsioon ilmub nagu Hokus-Pokus-Trullala jälle välja.
Juhul kui vaevlete ka motivatsiooni puuduse all või otsite meeletutes kogustes asendustegevusi, et hiilida eemale ebameeldivatest asjadest, siis ehk see postitus aitab teilgi jalad tagumendi alt välja võtta ning tegutsema hakata. Tehke kasvõi tibusamm, aga ka see on pisike samm edasi.
Kuidas teie end tegutsema meelitate?
Kommentaarid
Postita kommentaar