 |
| Mängimine on lapse töö. Lausa nii hea töö, et aitab hetkekski köha, nohu ja hamba tulekule veidi puhkust ja veheldust. |
Pühapäeval oli Fredi ikka täitsa rivist väljas. Ta hakkas hommikul justkui hingeldama, mida saatis tugev kahin. Kuna Fredi on meie esimene lapseke, siis me pole veel karastunud kodutohtri paberitega lapsevanemad, sest iga tervisega seotud häda toob kaasa päris suure paanika. Me muidugi pelgasime, et järsku on põnnil bronhiit või kopsupõletik, et oma kahtlustele kinnitus saada, siis üritasin Perearsti nõuandeliinile kuidagi varba vahele saada. Andis ikka oma korda oodata, mis on praegust aega silmas pidades isegi mõistetav. Liinile saades arvati siiski, et tegu on pigem tavalise külmetusega.
Kumbki meist pidi koguaeg Fredi kõrval olema, sest muidu põnn lihtsalt nuttis oma silmad peast. Kui alguses vaatasime, et tal on ikkagi mingisugume isu putru ja keedetud õuna süüa ning palavikku polnud, siis suutsin veidi rahuneda (Sohni küll muretses, kuid hoidis kogu aeg rahulikku meelt). Seda muidugi hetkeni mil Fredi kõik selle pudru ja õunad mulle sülle oksendas. Lapsevanema elu. Peale seda intsideti ta jäi kohe ka magama.
See pole veel kõik. Õhtul sõi Fredi rinda ja hammustas mind hakates selle peale nutma. Ma olin päris segaduses, sest kõigi eelduste kohaselt sain mina valus mitte tema. Ning siis meile koitis, et tema hammaste skoor on endiselt kaheksa, kuid päris pikalt pole mitte ühtegi juurde tulnud. Järsku tuleb hammas veel kõigele lisaks. Peale mitmeid luhtunuid katseid tema suus toimuvaga tutvust teha nägi Sohni siiski vilksamisi, et ülevalt on ige paistes. Tere tulemast üheksas hammas, kuid esimene, mis nõnda raskelt tuleb. Eks Fredi ikka on päris viril ning hommikuti ja õhtuti olen talle ikkagi valuvaigistit andnud, sest siis ta saab rahulikult magama jääda ning ei pea piinlema. Kui käega katsuda, siis on ta minu silmis päris kuum, kuid kraadiklaas endiselt palavikku ei näita. Muidugi meil on mingisugune hull elektrooniline kraadiklaas, mida proovisin siin kasutusjuhendi abil selgeks teha. Sohni on hullupööra selle kraadiklaasi fänn, kuid ma mõtlen, et vana hea kraadiklaas on äkki täpsem, kuid sellega on maru kehv jällegi Fredit kraadida.
Ühtlasi saime eile teada, et hammaste tulekuga lapse immuunsüsteem nõrgeneb ja teda võivad kimbutada nohu, köha ning tõusta palavik. Eile, selle hamba tuleku teooriat kinnitas seegi, et Fredi tegi elu pikim unemaratoni, sest ta ärkas korraks üheksa ajal hommikul ja magas seejärel peaaegu lõunani. Pooleteise tunni pärast ta juba jälle magas minu kaisus. Ma ütlen, et tema puhul on see fenomenaalne tulemus. Sama rütm oli tal tänagi. Proovisin vaikselt ära nihverdada, et kodus toimetada, kuid see noorhärrale ei sobinud. Nii see meie eluke kulgeb. Muudkui aga kaisutame.
Üks asi tegelikult veel. Nimelt pühapäeval ma küsisin nõu, kuidas külmemal ajal last autosõitudeks riietada ilma, et peaksime talvevammustega sada korda päeva jooksul mässerdama. Väga paljud soovitasid meriinovillaga kombekat. Kui me alguses mõtlesime järelturult kasutatud varianti otsida, siis õnn naeratas meile ning pühapäeval oli Bredeni e-poes head soodukad ning hinnavahe juba selline, et meil oli mõistlikum pigem uus osta. Sõbranna veel soovitas meriinovillaga sooja pesu juurde hankida, et minna eriti kindla peale välja. Tundub, et lähme meiegi sinna meriinousku ära. Õigemini Sohni juba fännab Bredenit täiega ning kui meil oleks sellist võimalust, siis ta ostaks selle poe poiste asjadest täitsa tühjaks. Musta reede puhul on seal terve see nädal häid pakkumisi. Kombekat me veel kätte pole saanud, kuid ootame seda juba väga. Lihtsalt see teeb elu kergemaks ja lapse pidev sisse-ja väljapakkimine jääb ära. Ühtlasi tahan saata ühe suure pai teele, kes võtsid selle aja, et meiega jagada oma kogemusi ja teadmisi.
Adios amigos!
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustuta