Kas te olete kunagi mõelnud, keda te sotsiaalmeedias jälgite? Ma ausalt avastasin, et vahtides kahekümnendates tibide trimmis kehaga pilte, mis tekitavad rohkem masendust kui mind tegutsema sunnivad. Sünnitanud naisena ei suudaks ma ilma noa abita küll oma keha nendega ühe pulga peale saada. Ma isegi ei tea, kas siinkohal nugagi väga palju aitaks. Mul on Fredi ootusest alakõht venitusarme täis ning kõhunahk on omajagu välja veninud. Imetamine on rindadega teinud oma töö ning enam pole need trimmis melonid vaid gravitatsioon tirib neid muudkui alla poole.
Ühel hetkel tegin päris suure puhastuse oma sotsiaalmeedias kuna igal pool ju soovitatakse, et tuleb õppida ennast armastama, endaga rahu sõlmima, võtta ennast sellisena nagu sa oled. Sisul, mida me igapäevaselt tarbime, on otsene mõju sellele, mida me endast lõppude lõpuks arvame, see mõjutab meie mõtteid ja meie otsuseid. Proovisin jälgida aina enam inimesi, kellega samastun rohkem. Näiteks naisi, kes on emad ja minu vanuses. Kohati hakkas kergem kuna silme ette lipsas rohkem sisu keha positiivsusest. Sõnumeid, millega sisendatakse, et naise keha on imeline. Venitusarmid on märk sellest, et oled millegi võimsaga hakkama saanud, kandes last oma üsas ning andes talle elu. Pole sul tegelikult häda midagi, kõik on su enda peas kinni. Ja nii edasi.
Mis ma oskan öelda, sellise jutu peale tõmbad oma rinna uhkusest kummi, pigistad veidi lotendava kõhukese püksi. Siin on üks aga....paraku lipsab aina enam üle telefoniekraani ka naisi, kes kolistavad ilukliinikumi ukse taga tihedamini kui mina külastan perearsti või pigem arste üldse aasta jooksul kokku. Fakt, et olen väsinud ja kulunud ning trenn ja tervislik toitumine mind enam ei päästa, nüüd lisanduvad ka ilusüstid, tegi veidi haiget. Teadmine, et tegelikult on see ju uus normaalsus, millest mina olen pikalt juba kauge kaarega mööda kõndinud, pitsitas kõrist.
Kui ma algselt mõtlesin, et polegi mul häda midagi. Mingit nõela ma enda näo ligi ei lase, kreemitan regulaarselt ja kulistan tavapärasest kaks klaasikest rohkem vett päevas. Paraku igapäevaselt taolist sisu vaadates avastasin end ühel hetkel, nina surutud vastu peeglit, püüdes leida imepisikesi kortsukesi, et sellest korraldada suuremat sorti paanikat. Minu otsingud kandsid vilja.
 |
| Allikas: GIPHY.com |
Avastasin, et mu otsaesine on täis porgandivagusid, mis vajavad kinni ajamast. Kui juba, siis silma nurkades olevad kortse on üle mõistuse palju, põsesarnu võiks tõsta ja nina korrigeerida. Oot, aga mega popp on lõualott ära kaotada, mul on ju see ka veel. Miks? Sest nii väga kui ma ka ei tahaks, see sisu, mida ma tarbin ja proovin sellest üle olla, mõjutab mind ikkagi. Mis peamine, naised, meie mõjutame üksteist alati ja igavesti mistõttu on tegelikult ülioluline vahel võtta see aeg ning analüüsida mis infot me igapäevaselt endasse koguda laseme.
Ja siinkohal see ilusüstide teed minemine on üsna libedale jääle astumine. Ma juba praegu leidsin terve pika nimekirja asju, mida annaks parandada. Ma järeldan, et ilusüstid on nagu hea seks või hasartmäng- nendest satutakse sõltuvusse. Lõpuks juhtub minuga sama nagu Kylie Jenneriga, kelle endisest näolapist pole ju tegelikult mitte midagi järel samal ajal on ta väga suure jälgijaskonnaga kuulsus, kes oma professionaalide käe all vormitud näoga müüb kosmeetikat edastades sõnumit, et see teeb sind ilusaks. Noh, tegelikult ju võid endale täitsa teise näo pähe mukkida.
Ma ei saa siin midagi halvaks panna, kui inimene räägib sellest, kes ta on ja kajastab seda, millega ta parasjagu enesega rahulolematu ja kimpus. Me ju kõik nõuame, et meiega aus ollakse ning loodav sisu oleks ehe, elus enesest. Nagu minagi ei tule teile valetama, et olen endaga rahul, kaugel sellest. Tegelikult siinkohal ongi kõik super senikaua kui botoxit täis süstinud naine ei tule mulle laulma, et võta end sellisena nagu oled ning loomulik ilu on üle prahi äge. See oleks juba silmakirjalik. See ajaks marru.
Mäletate seda ütlust, et naine on nagu vein, mis läheb aastatega aina paremaks. Ka seisnud veinipudel on aastatega tolmu kogunud ja etikett on veidi räsitud või mõne kriimuga, aga selle sisu ei muutu selle võrra kehvemaks. Ma olen ka pigem siis see riiulil seisnud veinipudel koos veiniga muidugi. Proovin toitumiskavaga taas juba viimased kuu aega järje peale saada ning ehk liigutan ka end keskmisest rohkem las see kest olegi edasi mu pisikeste iluvigade ja miimikakortsudega.
Kas te olete vahel kriitilise pilguga vaadanud, keda te sotiaalmeedias jälgite ning kelle sisu mõjub teile positiivselt ja kelle sisu tegelikult mõjub oma minapildiga sõbrunemisel pigem pärssivalt?
Adios amigos!
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.
Hehee, ma nõustun kõigega! Elan ise Rootsis ja siin on ka mega popp end süstida. Ükskord läksin kulme tegema ja siis kosmeetik järsku ütleb et jaaa, oleks vaja botoxit siia, ja näitas sõrmega mu otsaesisele. :D Olin seal esimest korda. Ma ei osanud talle midagi öelda, pomisesin vaikselt ei ma ei soovi :D Et see on nii normaalne kõigi jaoks...ei tea, mulle see värk ei istu.
VastaKustutaJa ongi jube popp, kuid ma ütlen ka ausalt, et mulle meeldib loomulik ilu.
VastaKustuta