Kes see tänapäeval ühe pintsliga jändab? Kahega saab uus šedööver poole kergema vaevaga valmis. |
Ma järgnevalt võin näida reaalselt mingisuguse obsessed emmena nagu need ameerika mamad, kes oma pisikesi tirtse mööda iludusvõistlusi lohistavad. Mitte nii hull, aga te ehk mõistate, mida ma silmas pean, eks. Ma arvan, et kõikide vanemate jaoks on nende pisikesed põnnid maailma kõige andekamad lapsed. Ma siinkohal mõtlen, et sa järsku avastad, kuidas ta on tõeline talent isegi lusikaga putru süües mis siis, et pool mööda kõhtu alla veereb. Kuid, kas teil on ka nii, et kui laps kasvõi pulgakesega vastu lauda toksib, siis sa juba ahhetades lööd käsi kokku ning teatad heldinult kõigile, et temas tuleb järgmine maailma kuulus trummar?
Ja ma nüüd mainin siin kohe äea, et kui Fredi peksis kunagi pulkadega mööda seinu ja laudu ning mina olin see suurest uhkusest ahhetav emme, kes käsi kokku lüües teatas, et trummar mis trummar. Lisaks ma ütlen kohe ära, et ta on minu silmis olnud ka tulevane pianist, kui ta oma laste süntesaatori klahve klimberdab niiet mu juuksekarvad püsti tõusevad, kogu keha läbivad külmavärinad ja vasak silm tõmbleb selle kriiskava heli peale. Lihtsalt see pühendumus ta näos korvab kõik mu kannatused. Ta on isegi auga välja teeninud võidu kategoorias "tulevane DJ", sest see kuidas ta süntekal mussi paneb ja siis kätega plaksutab ning ootab nõudlikul pilgul, et mina ka selle plaksutamisega kaasa lähen ning tantsu vihtuma hakkan. Kui ta juba mind tantsima meelitab, siis ilmselgelt suudab ta minu silmis rahvamasse liikuma panna. See on vaid tema loominguline talent, sest ilmselgelt ma avastasin, et tal tõeline soodumus spordis läbi lüüa.
Reaalselt on Fredi taas kelgusõiduga sõbraks saanud. Mäest on ta varasemaltki suure innuga pikki liuge teinud, kuid oli hetki, kus ta streikis päris kõvasti kelgusõidu vastu, kui käsil oli tavapärane poetiir. Nüüd me peame ennast segaseks jooksma, sest noorhärra ei viitsi kuskil su taga lohiseda, korralik hoog peab koguaeg sees olema, et ühtki nurinat või urinat su selja taga ei kostaks. Paras füürer. Me üks õhtu jooksime Sohniga vaheldumisi, kui ühel sai võhm otsa võttis teine üle ja vastupidi. See oli ausalt win-win olukord, kus meie saime natukene pulssi tõstes kaloreid põletada ning laps sai oma kiire kelgusõidu. Okei, paar korda on naljakas ja lahe, kuid kolmandal päeval kelgu ees jootest ma enam ei naera. Ilmselgelt, kui ma näed, et lapsele ja eriti veel poisslapsele meeldib suur kiirus, siis saab temast kohe kindlasti tulevane Ott Tänak. Selles pole üldse küsimuski, sest eestlased on nüüdseks andunud rallirahvas. Ma ei tea, kui ta reaalselt ka kunagi hakkab kuskil autodega uljalt ringi kihutama, siis ma võin tervitada oma esimesi halle juuksekarvu. Praegu suusoojaks olen küll kõva mutt siin lõõpima, et temas saab suur ralliäss.
Lisaks muusika instrumentidele ja kiiretele sõitudele meeldivad Fredile kõik Sohni tööriistad. Olgu selleks raske akutrell, kruvikeerajad, vasarad, mutrid, poldid või kruvid. Absoluutselt kõik Sohni tööriistad, milleni küünib või saab küüsi taha ajada, lähevad kohe kasutusse. Ning kui asi puutub kodusesse remonti, siis Fredi on alati ninapidi juures. Üks päev jättis Sohni oma akutrelli põrandale, põnn haaras selle sekundiga oma valdusesse ning taris seda truult endaga igale poole kaasa. Ma siis teatasin Sohnile, et temas on tugevalt seda ehitaja potentsiaali. Sohni vastas selle peale, et ei ehitajat temast küll ei saa. Õppigu inseneriks või arhitektist, kuid ehitajat temast ei saa. Nojah, kui nii siis nii.
Milliseid talendid teie lapses on välja löönud?
Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.
Kommentaarid
Postita kommentaar