Otse põhisisu juurde

Meil on teile uudis!

Allikas: Pinterets.com "Ära leia vabandusi ja ära kunagi anna alla. Usu, et see on võimalik, leia viis ja vii see ellu. Sa ei saa kunagi teada, kui sa lõpetad nüüd."


Ma mõtlesin pikalt, kas üldse avaldada meie nö. mikro-mini-beebi ettevõttest palju informatsiooni või hoida seda kiivalt enda teada ja siin põgusalt pajatada seniks kuni sellest mingisugust asja ka saab. Selle kahtluseussi võis ka tingida mõnetine hirm, et käin ja pasundan siin, kui kõvad ettevõtjahakatised me Sohniga oleme, kuid kui asjast ei tule midagi välja, siis lisaks sõprade ja pere ees peame põhimõtteliselt teie ees oma pettumuse pisaraid valama ja haavu lakkuma.

Ja siis ma mõtlesin, et kas ebaõnnestumine polegi üks elu osa. Paraku, täna aetakse ummisjalu mingisugust perfektisionismi taga mistõttu eksimusi ja ebaõnnestumisi proovitakse veelgi kiivamalt kuskil teki all peidus hoida. Jube mark on, kui keegi sellest teada saab. Vaju või maa alla. Ja ma olen juba selles ettevõtluses varasemalt halbu valikuid teinud, omajagu kõrvetada saanud, maa alla vajunud ja ohtralt pisaraid valanud. Mu vend ütleb alati selle peale, et kui teed halbu valikuid ja investeeringuid, siis seda kõike tuleb võtta kui kooliraha. Ja nii see on. Ning kui me põrumegi kuidagigi, siis me saame lüüa rusikaga vastu rinda ja öelda, et me vähemalt proovisime. Eks elu näitab, milliseid meie ettevõtmisi saadab edu ja milliseid mitte. Üks on kindel, et kaotada ei ole midagi, ainult võita. 

Kuna meie teine laps (nii ma meie ettevõtte alget nimetan) on üks osa meie elust, siis oleks patt seda osa kuidagi varjatuna hoida. Mine tea äkki suudame selle ettevõtluse ilu ja valuga, mida ma kavatsen siin aeg-ajalt kajastada, innustada teisigi hakkajaid inimesi pisikeste laste või täiskohaga töö kõrvalt oma unistusi teostama. Või saame hoopis meie tänu sellele mõne laheda ettevõtliku perega sõbraks. Või kedagi oma nõu ja jõuga aidata. Ning teilgi on aeg-ajalt suur vaheldus kodukana heietustele midagi muud lugeda. Niiet, mis halba siin ikka juhtuda ju saab, eksole? Üldse ma olen viimased nädalad mõelnud, kuidas ma tahan Fredile sisendada, et mitte miski pole võimatu, kuid kuidas ma seda talle õpetan, kui ma ise seda ei järgi. Kas pole nii? Järelikult peame meie temale eeskuju näitama ning oma eesmärgid ellu viima.

Lõpetuseks ma tahan üht uudist ka teiega jagada. Igatahes meie teine laps tegi jaanuaris oma "esimesed sammud". Valmis e-pood, millel ilutseb meie esimene toode- kraabitav kohtingute poster. Kui ma alles eelmisel nädalal kurtsin, et kõrged müügieesmärgid on ebareaalselt kõrged, siis täna on need juba käega katsutavad. See teeb südame soojaks ja tänutunne on lihtsalt nii nii suur. Seetõttu otsustasime ühe postri ka teie vahel välja loosida. See on täitsa esimene loosimäng meie blogi Insta lehel, mis on veel omakorda ülivinge. Sina, kes sa käid meie blogi lugemas, kuid meid Instagramis veel ei jälgi, siis nüüd on selleks õige hetk. Ma garanteerin, et te ei pea pettuma, sest meie selja, kukla, sääre, varba, pea ja külje pildid on lihtsalt vastupandamatult.... nüüd kiilus mõte kinni. kütkesvatavad?ilusad? just ilusad. Nii on. Pealegi on meie Insta pere ürna pisikene niiet võiduvõimalus on seda suurem 😀.

Kui sa loosiõnnele lootma ei taha jääda, siis sooduskoodiga KSKT20 saate, meie e-poest www.pupujuku.com, erilise sõbrapäeva kingituse soetada 20% soodsamalt. Soodustus kehtib 14. veebruarini. 


Minge kindlasti võtke loosimängust osa, eks 😉.


Adios amigos!


Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.











 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lapsed, surnuaed ja vaimud

Kindlasti mäletate ütlust, et kui majas vilistad siis maja läheb põlema. Selline vanarahva peen hirmutamistaktika, sest kes see viitsib vilinat kuulata. Ma ei saa aru miks otse ei öeldud, et lõpeta ära kuna see käib närvidele vaid mõeldi välja selline ütlus. Või näiteks see uskumus, et kui leib maha kukub siis sinu peret ootab ees näljaaeg. Ei teagi, kuidas seda nüüdsel ajal võtta, kas näljaajaks võib pidada perioode, kus raha pole poest lõhet ja kalamarja osta või singi asemel pead ostukorvi keeduvorsti suskama. Kui nii, siis me ei pidanud selleks leivaviilu maha kukutama vaid piisas sellestki kui viisime auto hooldusesse. Ja kui peegli veel ära lõhud, siis seitse aastat õnnetut armastust nagu niuhti olemas. Milleks see viimane ütlus küll hea oli? Mina ei suutnud sellele mitte mingisugust loogilist seletust leida, kuid kui väiksena sai oma esimene peegel ära lõhutud, siis panin paar pisarat just nimelt selle õnnetu armastuse osa pärast. See seitse aastat tundus talumatult pikk aeg 😂

Mis meil kodus toimub? AINULT ARENG

Sohni pani Soome poole ajama. Muide ta sai eelmisel nädalal Tallinn-Tartu maanteel oma esimese trahvi kiiruse ületamise eest, mis oli 33 eurot 😆. Nüüd on meil viik. Igatahes seekord remondi ja sisustuse juttu. Tahtsin sellest juba eelmisel nädalal kirjutada, aga siis olid päevakorras teised teemad ja teised tujud. Oleme nüüd kolinud oma vähese varanatukese vastvalminud magamistuppa. Kohe tunda, et Sohnil oli puhkus, sest siis saab midagi alati valmis. Magamistuba on hetkel ainus tuba, kus iga viimne kui liist ja pistik on paigas. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on. Toa valmimine võttis poolteist kuud aega. Esiteks ei teinud Sohni siin täispikki tööpäevi ja lõviosa töödest sai tehtud ikkagi tema puhkuse ajal. Nüüd julgen väita, et ühest küljest on meie remont aeglane kuna Sohni teeb seda eelkõige nädalalõppudel ja ega ei saa eeldada, et ta jaksaks siin kodus peale väsitavat töönädalat veel täispikki päevi remondi näol lisaks teha. Teiseks on meie remont olnud aeglane rahadega m

Maja mõtted

Inimene ikka tahab seda, mida tal pole. Ja ütle mulle üks inimene, kes pole kasvõi kuskil sügaval sügaval enda sees unistanud oma majast. Meie korter on jõudnud lõpuks nii kaugele, et põrandad, laed on olemas ning enamus liistutki pandud. Tööd on vaja teha veel mööbli ja kodu hubasemaks muutmise kallal. Sohnil on suur hirm, et töö saab ükskord otsa, sest maja jutt tuleb päevakorda iga nädal. Tänagi saatis ta mulle ühe KV müügikuulutuse. Me niigi kolisime väiksesse alevikku korterisse, sest ega me kuhugi suurlinna kodu jaoks poleks pangast laenu saanud. Raha oli tagataskust korteri ostuks võtta ja last ka veel ei olnud. Asi siis oma kott kaenlasse võtta ning kasvõi džunglisse elama põrutada on?  Meile oli seda kolimist vaja ja ütlen ausalt, et eks ma ise läksin lihtsalt vooluga kaasa. Tegelikult meil mõlemal oli see mõte, et vaatame, mis saab. Kõik käis kuidagi nii spontaanselt ning ma ei kahetse selle juures mitte kui midagi. Korterit ostes olime 100% kindel, et see on kõigest üks vahe