Elu

Jepp, uskumatu, kuid mu elus on viimase nädala jooksul nii palju juhtunud ja ma proovin nüüd selle ühe postitusega seda kogu kompotti kuidagi kokku võtta. Esmalt taaskord pajatusi rubriigist "plekirisu ja tema vägiteod", sest see auto vedas mind laupäeval totaalselt alt (tegemist oli üle-eelmise laupäevaga). Just siis, kui ma tahtsin end Frediga välja ajada. Viia pakke posti, võtta pakke postist ja noh veidi tuulutada end, sest kodu hakkas muutuma ahistavaks ja mina Fredi jaoks tüütumast tüütumaks kaaslaseks. Kuid vot, auto ei läinud käima ja just siis, kui Sohni on ära. Pealegi küttis mu emotsioonid eriti üles veel see, et pidin ise sinna kapotti alla roomama ja esimest korda elus mässama akulaadijaga ning reaalselt Sohni õpetas videokõne kaudu kuhu miskit ühendada. Selle kõige juures veel kanseldasin meie püsimatut põnni. Polnud teps mitte hea päev ja kui ma mõtlesin, et enam hullemaks minna ei saa, siis olge mureta sai ja kuidas veel sai.

Ma ei liialda, et väljutasin ämbritäie vett pisarate näol, sest see teadmine, et oled jälle ilma autota ning kaotanud igasuguse suurema liikumisvabaduse on ikka nii vastik. See polekski ehk nii hull, kuid meil tuli tellimusi iga päev ning mina alati tahan, et kliendid saaksid oma kauba võimalikult kiiresti kätte. Kuna me elame linnast väljas, siis paraku sõltume ikkagi autost päris palju. Pealgi abi küsin ma tõesti kõige viimases hädas. 

Õhtuks olid mu närvid nii krussis, et ostsin endale pudeli veini. Ma ei tea, keda ma siin elus küll välja vihastanud olen, kuid meil on kodus üks ja ainus korgitser ja... see oli ka katki. Noh, ma nutsin veel pea jagu selle ebaõigluse üle, mis mulle osaks sai. 

Allikas: GIPHY.com

Sain selle pudeli läbi häda avatud. Kusjuures ma veel imetan Fredit, kuid olen seda tissitamist nüüdseks vähendanud ning annan Fredile tissi teda magama pannes ja hommikuti. Kuna minu mingisugune nähtamatu taluvusepiir oli täiega ületatud, siis ma isegi ei mõelnud, et mis nüüd siis selle tissitamisega saab. Ma lihtsalt mõtlesin, et jääb vahele ja kõik. Kas Fredi sellega ka nõustub? Mind see osa ei huvitanud ja ma isegi ei mõelnud mingisugusele dramaatilisele tunde kestvale nutule, mis võis suure tõenäosusega mulle osaks saada. Kuid kui tuli kätte aeg Fredit ööunne panna, siis ma nutsin veel ühe pea täie, sest mu poisu oli oma üli väikse ea kohta liigagi mõistev ning minu selgituste peale, miks ta nüüd peab ilma tissita magama jääma, ta vaid noogutas, puges mulle kaissu ja jäi tuttu. Kui armas ja mõistev saab üks inimlaps küll olla, ahhhh.

Esmaspäeval tõttas Sohni isa mulle lõpuks appi. Viisime oma plekirisu sleppis remonti ja mina pakkisin kogu kontori printerist kuni pakenditeni kaasa ning läksin Sohni vanemate juurde asumisele. Sain seal vabalt tellimustega tegeleda ja Fredi sai laste ning kassidega mängida. Reedel sain ma juba ülimalt vinge uudise, et Sohni tuleb sõbrapäevaks Eesti, mis on parim sõbrapäeva kingitus üldse. Kuid jah, ma ei tea, mis värk mul nende laupäevadega küll on, sest 13. veebruari ehk üleeile hommikul sõitis Sohni vanemate hoovile auto. Autos viibinud naine tuli teatama, et Sohni noorema vennaga on juhtunud väga raske õnnetus. Ta pääses eluga ning kiirabi on teel, et ta haiglasse toimetada. Õnnesärgis sündinud nagu haiglast öeldi ning tal on nüüdseks kaks sünnipäeva, mida tähistada, kuid see võttis meil kõigil pehmelt öeldes jalad alt. Ta taastub intensiivis, kuid mällu jääb asju, mis ei parane kunagi. See kõik raputas meid kõiki, andes teada, et elu on paganama õrn. See võib muutuda sekundiga, ainult ühe hädise sekundiga. Meie sõbrapäeval oligi meie pea täis küsimusi, millest paljud jäävadki vastuseta. Kuid ma tõsiselt usun, et kõik, mis meie elus juhtub, juhtub põhjusega. 

Ma tegelikult tahangi kõikidele oma sõpradele, keda saan ainult ühe käe sõrmedel üles loetleda, öelda aitäh ning teha teie ees sügava kummarduse. Aitäh, et olete kuulanud mu rõõme ja muresid, nutnud ja naernud koos minuga, toonud mind maa peale ning virutanud mulle jalaga korralikult tagumenti, et ma vingumise asemel tegutseksin. Aitäh, et olete võtnud vahel vaevaks ning püüdnud mind mõista ja minu otsekohestest sõnavõttudest hoolimata pole mulle selga keeranud. Aitäh, et olete olemas!

Allikas: GIPHY.com

Head sõbrapäeva teile kõigile tagant järgi!

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.