Eluolu

Uudiseid lugedes ei saa üle ega ümber kommentaariest

Ega seal midagi uut ei olnudki üks ja see sama laul, et Skype ju on, enda viga, et nii elan jne. Mehed teenivadki seal rasket raha, hull asi nüüd, eks. Taaskord jäävad silma stereotüübid, kus arvatakse, et kodumaale tullakse ainult lakkuma. Allikas: Delfi kommentaarium

Sirvisin eile õhtul kõikvõimalikke uudiseid nende piirangute kohta, mis Soome nüüd seadis ja mis kolmapäevast kehtima hakkavad. Mõtlesin, et ehk on miskit muutunud. Ma ei tea, näiteks kui testimine kohustuslikuks muudetakse, siis põhimõtteliselt saab Tallinna Helsingi vaheline laevaliiklus ju jätkuda. Kuigi ma isegi arvan, et kui näiteks kohtustuslik testimine kehtestatakse on S pigem Soomes, kui laseb end kaks korda nädalas torkida. Muidugi me lepime sellise olukorraga, kuid ikkagi on üksteisest eemal olemine nõme ja tüütu. Aga noh, enda valikud, eksole. 

Ma saan asjast siis nii aru, et nakatanute arv Eestis 100 000 elaniku kohta on päris kõrge ja varasemalt oli laeval vabatahtlik testimine, millest ehk pisike käpu täis osa võtsid. Kuna see vabatahtlik testimine ei toiminud, siis lihtsalt karmistati piiranguid. Eks näis, kas taoline kuuajaline piirang annab mingisuguseid tulemusi. Kas on võimalik, et seda pikendatakse? Täpselt nagu sügisel, kus me pingsalt lugesime nakatanute arvu kohta ning ootasime kuna Soome riiki sisenemist karmistab. Nüüd jõudis see asi kätte. Egas midagi, ootame ja loodame, et see piirang jääks lühiajaliseks. 

Ma tean, et kuu aega pole mitte mingisugune aeg lapsega kahekesi olla. Köömes. NII LIHTNE SEE ONGI nagu all olevast kommentaarist lugeda võib. Nüüd on vähemalt teada, kui kaua see piirang kestab. 

Allikas: Delfi kommentaarium

Mäletate kevadist eriolukorda? Vot, see oli ikka kordades ja kordades hullem, sest me iga päev S-ga arutasime, et teaks vaid kui kaua see eriolukord kestab. Oleks kuupäevagi millele tugineda, mida oodata. Võimatu oli mingisuguseid plaane teha. Totaalne ummik. Ja ma mõtlesingi titt kaenlas, et pean kuid ja kuid koos lapsega kahekesi olema ning see koroona pandeemia ei lõppegi mitte kunagi. Tegelikult polegi lõppenud, sest see on varsti juba aasta aega kestnud. Kaua veel? Kuna elu on jälle nii nagu vanasti ilma selle pandeemiata? Ma vist hägusalt mäletan seda aega. 

Kirjutab inimene, kes on ise ikka kuradi noor teadmaks seda tunnet, kui mees on kaks aastat eemal ainsaks sidevahendiks kahe elu vahel vaid paberile kirjutatud read. Miks eestlased kõike räige vingumise ja halamisena võtavad? Kirjutati Delfis lihtsalt ühes inimesest, keda need piirangus otseselt mõjutavad. Samamoodi nagu mina praegu kirjutan siin kui nõme see piirang on kuna seed mõjutab otseselt ka mind. Allikas: Delfi kommentaarium

Ma võin oma nädalalõppude hommikutele ka nüüd mõneks ajaks aidaa öelda. Hetkel polegi see midagi nii hullu kuna S andis mulle viimasel nädalavahetusel mega palju oma aega. Lisaks seadsin endale eesmärgiks selle kuu aja jooksul mil S Soomes on toitumise ja trenniga kuidagi sina peale saada. Alati, kui S kodus on, siis kõik see läheb nii pekki. Tavaliselt esmaspäeviti kogun oma riismed kokku ja teisipäevast olen tubli ning reedel jälle astun reha otsa. Kuu ajaga saab juba mingisuguse harjumuse kujundada küll, kui ma viitsin tubli olla ja pingutada. Kahju on muidugi sellest, et pidime sõbrapäeva spasse tähistama minema. Ilmselgelt jääb see ära. Tänud sulle koroona!

Adios amigos! 

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.