Kodused müsteeriumid

Ma võtsin eile suurema koristuse ette, sest noh Fredi juba istus liiga sageli põrandale maha, et kanna alt prahti ära noppida. Ma lasen tal paljajalu vurada, sest sokkides on liiga libe. Ma ei tea, kuidas teil on, aga meie tegelasele need kummipunnid seal soki all ei mõika kohe üldse. Õigemini ta on paljajalugi hindab oma kiirust ja pidurdusteekonna pikkust veidi valesti. Põrkus teine eilegi kaks korda seinaga kokku. Aga ma ei mäleta kuna ma põrandaid viimati kraamisin või isegi imurdasin. Lõpuks, kui Fredi juba kaks korda minule oma jalad ette viskas, et ma need puhtaks patsutaksin, sain aru, et ega ma seda koristamist enam kuhugi poole edasi lükata ei saa. 

Allikas:GIPHY.com. OMG kas mäletate "Mr. Proper puhatab....." ?Ja rohkem ma sõnu ei mäleta aga viis kummitab.

Ma siis köögisahtleid koristades, pesu pestes jäin neljale asjale mõtlema. Tegelikult on need nii igapäevased ja lihtsad asjad, nii iseenesest mõistetavad.

Esiteks, sokimajandus. Meil on üks pisike kott sokikorvis kuhu lähevad kõik paarilisest ilma jäänud üksikud hinged. Alles ma jälle otsisin paaritutele paarilisi, kuid peale poole tunnist intensiivset pea murdmist ma loobusin, korjasin kõik üksikud hinged kokku ja nii nad tee prügimäele leidsidki. Ilmselgelt ma sajatasin vaikselt endale vandesõnu, et üldse tegin sellega algust. Juba Sohni musta värvi sokkidele paarilise leidmisel on vaja salaluure ülekuulamisruumis olevat valgustust, seda sama, mida hoolega filmides kahtlusalusele näkku lastakse ja teiseks Sherlock Holmsi luupi. Ei, luup on liiga lahja. Suurt mikroskoopi. See on juba parem.

Ma pole endiselt väga aru saanud, kuidas üks sokk tulen paariliseta pesumasinast välja. Kadumise juures ei oma mitte mingisugust tähtsus soki suurus või soki kuluvusaste. 

Allikas: GIPHY.com. Vähemalt keegi on oma sokimüsteeriumile mingisuguse lahenduse leidnud.

Ei kujuta, ette, mis konflikt seal pesumasinas tekib ning paaridest vaid üks väljub võitjana. Muidugi ma võiksin Sohnile mingisugused avokaado piltidega sokid muretseda, kuid enda sokkide puhul tean, et olgu nad kirjud või ühevärvilised, ikka on üks jeed tõmmanud. 

Allikas: GIPHY.com

Teine probleem, millega täna põrkusin oli säilituskarbid ja nende kaaned. Nagu karp ja kaas jõuavad kraanikaussi, sealt kuivama, kuid teekonnal kuivatusrestilt sahtlisse, tõenäoliselt ka sahtli sees, kaob tavaliselt kaas ära. Kuhu? Öelge mulle kuhu? Ma mäletan, et kolides viskasin suure koguse karpe lihtsalt ära, sest kaasi ei olnud mitte kuskil. Nüüd oleme kodus enam-vähem suutnud korda hoida õigemini Sohni just hiljuti koristas seda sahtlit. Toitu karpidesse pannes peab korralikult tuhrama ja mitme erineva kaane vahel valima. 

Kolmandaks, ma võtsin eesmärgiks mustapesukast täitsa tühjaks saada kuna see uputas nädalaid üle ning Sohni ei näinud enam mõtet mustapesukasti asju panna vaid pistis need kaane peale ja mina omakorda viskasin pesu juba pesumasina peale, sest ühel hetkel polnud ka kasti peal enam ruumi. Ma tegelen selle tühjendamise eesmärgiga juba viimased viis päeva. Ma ei anna veel alla, sest eelmisel aastal see isegi õnnestus, ühel korral, haha. Paraku näib see mustapesukast nagu lõputu must auk, kust sa muudkui võtad ja võtad, kuid lõppu ei näe. Ei näe noh. Eks kuivati puudumine ka aeglustab protsessi. Restile ei mahu samuti teab kui palju niiet ootan kui üks pesu hunnik ära kuivab, et saaksin uue minema panna. 

Kui sokid ja karbikaaned imeväel kaovad, siis meie majapidamises tekib sahtlipõhja alati ulmeliselt palju saia kontsasid. Juhul kui uus saiapäts sahtlist vastu ei vahi ja nälg tahab silmanägemise ära võrra, kuid samal ajal mitte ühestki miljonist sajakotist saiaviilu ei leidu, alles siis lähevad need kontsad ka loosi. Muidugi, see on pigem selline harv juhus. Tavaliselt need saia kontsad lihtsalt jäävad sahtlipõhja seisma ning kui kellegile hakkab suurest saiakottide kuhjast villand saama, teeb seal suurpuhastuse. Ma väiksena mäletan, et ema tegi saiakontsadest mingisugust ahjuvormi. Kuid kuna me sööme sepikut, siis ma ei usu, et see sama hea tuleb. 

No, ma tahan tegelikult lõpetuseks mainida, et elutoas pole jälgegi sellest, et ma eile seda suure agarusega kraamisin. Ka üks laps suudab päris muljetavaldavat kaost tekitada ja seda päris muljetavaldavalt lühikese ajaga. 

Kuidas teil kodus nende nelja müsteeriumiga lood on? Leiate saiakontsadele rakendust või viskate samuti need lõpuks prügikasti?

Adios amigos!

Hei, armas blogi külastaja! Kui sulle meeldis lugeda seda postitust ning tekkis huvi meie tegemistel ja mõtetel silma peal hoida, siis saad meid jälgida Facebookis ja Instagramis 😉.